Astra astus abiellu (vist...)?!

Tundub, et minu Astra jõudis abiellumisega minust eile ette. Sest miks muidu oli hommikul kaunis pulmavanik tema voolujoonelisel sinisel kerel. Teine võimalus, et ta sõidutas öösel ilma minu teadmata pulmalisi. Jutt käib minu sinisest Opelist, muide.
Temaga juhtub viimasel ajal üldse veidraid asju nagu G.C. Marquezi raamatutes, millest ühte ma äsja lugema asusin.
Nädalapäevad tagasi tulime koju ja leidsime, et päev läbi maja ees parkinud auto oli vahepeal avarii teinud. Tegelikkus oli pisut proosalisem, sest aknale jäetud kiri teatas, et naabri külaline oli Astrale kogemata otsa põrutanud. Lapsed olevat teele jooksnud. Aga kenad inimesed, kes endast märku andsid, kuna küljes on vaod sees ja lausa auk.
Kust pagan ilmus aga auto kapotile pulmapärg? Eile olid lähedal asuvas restoranis (vist) pulmad, sest saime õhtul nende ilutulestikust osa. Meie hilisõhtul väljas luusinud poiste seltskond (Tommi vennad ning nende kaks sõpra) väitis, et nemad ei tea midagi... Kaldun siiski arvama, et nad on lihtsalt head luiskajad, kuna vastasel juhul on muud variandid päris segased. Keegi pulmalistest võttis vaevaks pulma ajal (peale pulma) põigata erakate vahele ning ära realiseerida (peita) järelejäänud vaniku? Aga restorani ja minu auto vahel on palju muidki sõidukeid laokil. On see uuendatud pulmakomme, teisendatud pruudipärja viskamisest vallalistele neidudele, kus uues variandis tuuakse autovanik kellegi vanatüdruku auto külge? A kuidas nad minu auto juurde oskasid tulla? Kukkus taevast? Keegi vihjab midagi? Naabripoiss tegi nalja? Unustas selle sinna (võis unustada ka, nagu unustas õllepudeli oma aknalauale). Hommikul unisena aknast oma autot jõllitades ma tõesti ei osanudki otsustada, kas see on nali või nõme.
Nüüd riputasin selle tuppa üles, mis siis, et pole meie oma! Aga teie palun öelge - miks ja kuidas sattus see minu auto peale? Või et palju õnne Astrale (ei tea kui kobe peigmees on kah?)...

Kuningal külas

me tegelikult ei käinud, aga tema töökohta vaatasime küll - s.t mai viimastel päevadel jalutasime Stockholmis. Sõit oli Tommi esimene välisreis ja esimene Rootsis käik ka tema venna Martenile ning onulastele Johannale ja Arturile, kuna reisisime koos onu Ülari perega. Sõidu ainsaks miinuseks oli suurema venna Rolandi kojujäämine kooliasjade pärast, suureks plussiks aga see, et onunaine Triinu on Rootsis aastaid elanud ning seetõttu oli meile suurepäraseks giidiks. Olgu öeldud, et kui Ülarid lõpuks Pipi juurde läksid ja meie omapead sadamasse orienteeruma hakkasime, siis (peaaegu) täiesti rahumeelselt sõitsime bussiga täpselt sadamale vastassuunas ning oleks äärepealt laevast maha jäänud...
Mõned alla-aastased on pool maailma läbi sõitnud, aga Tommi polnud veel Viljandist kaugemal käinud. Tark raamat ütleb, et 6-12-kuused lapsed tunnevad end puhkusereisidel halvasti, sest tuginevad oma elus tuttavas ruumis olevatele märkidele, mis aitavad neil asju meeles hoida ja meelde tuletada. Kui kõik on uus, peavad nad otsast peale kõike enda jaoks selgeks mõtlema ning kogutud info seedimiseks pole piisavalt aega. Niisiis pakkisime kaasa Tommi vankri, tekid ja mänguasjad ning lootsime, et tal on oma asjadega uues ümbruses mugavam olla. Kõik lapsed olid aga hirmus tublid ja pidasid pikkadele jalutuskäikudele hästi vastu.
Kaks päeva läks imekiirelt, sest vaatamist oli palju. Käisime vanalinnas, kuningalossi ning raekoja ümber ja modernse kunsti muuseumis, kus Dali ja Picasso kõrval oli näiteks väljapanek tühjadest ketsupipudelitest :). Muidugi lasteraamatutegelaste muuseumis Junibackenis ning tivolis, kus Tommi katsus esimest korda õnne ja ise nöörist tõmmates võitis endale palli. Tivoli oli üldse äge, tegime Ülariga paar sõitu ameerika mägedel ja mingil koledal atraktsioonil veel - teised reisikaaslased olid nii memmekad, hahaaa!
Kokkuvõttes on Stockholm suurepärane - palju vaadata nii täiskasvanutele kui lastele ning lihtsalt aega surnuks lüüa pole samuti probleem, sest kohvikuid ja parke on palju, võib laevaga seilata ja ostlemiseks on miljon kohta. Meil oli hotelli poolt Stockholmi turistikaart, millega sai enamus kohtadesse tasuta ja transpordivahenditega tasuta sõita. Scandic hotell sadama lähedal oli igatepidi hea valik.
Kiidame Stockholmi ja soovitame soojalt - lähedal, aga huvitav ja turvaline ning ikka kuidagi kuninglik!