Laupäeva "hommikune" äratus oli enne nelja öösel, sest lennuk väljus kell 6.00. Kartsin kõige rohkem, et Tommi on jube unine ning hommik lennujaamas ei möödu eriti mõnusalt. Tommi aga oli igati viks ja tubli ning pidas hästi vastu oma esimesele lennusõidule. Üldse selgus, et ma muretsesin tublisti rohkem, kui vaja. Et kuidas need potitamised lähevad (lennukis oli jube kitsas ja hotellis), et haigused ei kimbutaks (tõin peaaegu kõik ravimid koju tagasi), et lennukis kõrvad valutama ei hakkaks (ei hakanud) jne. Lennuaeg oli küllalt lühike - 4 tundi - ei jõudnud liiga igav ja paha hakata. Nii sinna kui tagasi sõites jäi Tommi ka lõpuks magama, aga tema üles ajamine ning rihmade kinnitamine oli küll natuke problemaatiline. Unine laps vaeseke ei tahtnud kuidagi neid rihmasid ümber panna.
Peale Antalyas maandumist topiti meid kõiki bussi ja sõitsime natuke üle tunni oma hotelli. Oli väheke vihmane ja hallivõitu. Vaatasime ringi, puhkasime, saime süüa ja giidi juttu kuulata "pressikonverentsil" nagu meie reisikaaslane Georg ütles.
Pühapäeval sõitsime kohe hommikul bussiga reisile Antalyasse. Jalutasime vanalinnas, vaatasime kohalikku vaatamisväärsust - koske, pidime käima kohustuslikul käigul nahapoes ja kullapoes (nalja sai) ning olime õhtuks hotellis tagasi. Ilm polnud suurem asi, aga hakkas looma.
Õhtuti veetsime aega kas punaste diivanite või lillade diivanite peal. Kõik söök s.t kolm korda päevas buffee, lõunal väiksem õuebuffee ning jäätise-magusalett ja jook oli hinnas. Lastel (kahe pere peale kokku 5 poissi) oli alguses väike mure, et äkki jäävad nälga, aga väljas pakuti lõuna ajal hunnikutes friikaid, burksi, pastat ja kebabi ning nad elasid selle 5 tärni hotelli ikka üle :). Minu jaoks muidugi olid kohalikud salatid (oad, kikerherned jne), hautised, oliivid, apelsinid ning kastmed täiesti super. Miinuseks võib lugeda kohvi (v.a türgi kohvi, aga sellega pole lihtsalt harjunud) ning vein polnud ka suurem asi.
Mis me veel tegime?! Ühel päeval sõitsime kohaliku bussiga Kemerisse. Saime ostelda (killud jäävad alatiseks kullavaramusse) ning jalutada, jalad olid päris ümmargused kohe. Sel õhtul käisime jahisadamas restoranis, kus pakuti krevette ning lobsterit, misiganes see eesti keeles on. Oli mõnus ja maitsev ja lõpupoole natuke ohoo-elamusi tekitav sööming.
Mõnel õhtul käisime oma hotelli esisel tänaval patseerimas ja kaupa kaemas.
Ühel päeval käis terve seltskond Kemeris hamammis e. türgi saunas, mina olin Tommiga hotellis ning võtsin sama ürituse hotelli spa-s ette viimasel päeval. Oehh, see oli ikka hea - kõigepealt naha koorimine spetsiaalse kindaga, siis vahumassaazh ja pärast veel õlimassazh! Sai ülipuhtaks.
Ühel õhtul sõime buffee asemel hotelli Itaalia restoranis. See polnud just suurem asi, aga see-eest nägime oma silmaga filmilikku hetke, kus kõrval lauas istuv prantsuse mees kosis oma kaaslast. Tuled kustutati, tort toodi ja mees laskus ühele põlvele :). "Say yes, say yes" karjusime meie ja plaksutasime :). Õnne neile ilusatele inimestele!
Ja ilmast ka. Esmaspäeva hommikul ladistas sadada, päris kole oli. Aga sellest peale hakkas aina paremaks minema ning kes tahtis, sai pruuniks. Mõni tahtis ka ära kõrbeda ning sai edukalt ühe päevaga hakkama. Päevad veetsime väljas basseini ääres ning isegi lõunaks ei läinud sisse sööma. Tommiga käisime mänguväljakul mängimas, mere ääres kive vette loopimas, pinksi mängimas (pinksilaua äärest ta poleks lahkunud omast tahtest) ning niisama uitamas. Terve päev väljas ja päikses käes oli talle üsna väsitav ning mõnel päeval panin ta tuppa magama - oli teine üsna läbi omadega. Üldiselt oli hotellis ikka ajaveetmise peale mõeldud - poisid said pinksi, piljardit ja minigolfi mängida, oli olemas mängude tuba ning väiksemate laste mängumaja, kus sees liumäed, pallimeri, autod, mänguasjad, multikate tuba, beebide ruum jne. Seal tegid töötajad lastele näomaalinguid ning mängisid nendega. Meie Tommiga käisime mängumajas ühe korra, viletsa ilmaga.
Ujumiseks olid nii basseinid kui meri, minu jaoks natuke külm, aga "sisemise küttega" mehi ja poisse külm ei seganud. Tommi sai sulistada sisebasseinis, kus väike lastekas soojaks kütetud.
Õhtuti tehti saalis mingit isetegevust ja kontserte, meie seal ei käinud, kultuursed eestlased nagu me oleme. Poisid jõllitasid oma arvuteid ning täiskasvanud üksteist värviliste diivanite peal kaladega ja kaladeta baaris. Kui Tommilt peale reisi küsisin, mis talle meelde jäi, siis tema vastus oli "kalad" (ehk need suured akvaariumid).
Kõik kohalikud olid nii sõbralikud väikeste laste vastu, katsusid ja paitasid Tommit, rääkisid temaga juttu ja kallistasid. See oli vahva. Märkasin ka igalpool, kus me mööda sõitsime või kõndisime, et lastele oli palju mänguväljakuid ja turnimiskohti püsti pandud.
Laupäeva hommikul pidime vara-vara hakkama tagasi lennukile minema, aga aegsasti selgus, et lennuk ei taha mitte selleks ajaks kohale tulla. Ootasime siis terve päeva, mõne tunni kaupa lükati lendu koguaeg edasi. Aga oodata polnud paha, kuna saime basseini ääres veel viimast päikest võtta. Lõpuks saime lennukile hilja õhtul ja koju kella 3 paiku öösel. Tommi oli reisil ülitubli, alguses tahtis koguaeg koju minna, aga harjus ära ning pidas vastu.
Olgu öeldud - Kiisu ootas meid Rolandi voodi vahel, avastasime ta pühapäevase koristamise käigus. Huhh.
Pildid ka.
