Kui tulevikus peaks selguma, et Tommil muusikaline kuulmine puudub, siis oleks see küll pisike imelik looduse vingerpuss - on ju ta ometi vanavanemate poolt ütlemata musikaalsesse perre sündinud. Üks vanaemadest on nimelt elukutselt muusika-, teine rahvatantsuõpetaja ning üks vanaisadest lausa laulupedagoog ja laulja (ehk leiaks teisegi vanaisa jahimehe- või rallisõitjaharrastustest miskit musikaalset). Eks aeg näitab! Praegu meeldivad Tommile helid ja rütmid hästi, vahel hakkab kannatamatult enne makinupu vajutamist juba puusa nõksutama (kes teab, äkki on meil kodus tulevane tantsutäht :). Niisiis eelmisel neljapäeval, kui vanaisa esines Estonia Talveaias, oligi aeg küps laps kontserdile viia. Kavas olid eesti, vene ja itaalia armastuslaulud. Talveaed on lastesõbralik paik, sest tavapäraste kitsaste tooliridade asemel on lauad nagu kohvikus ning ümberringi palju rohelisi taimi. Istusime kõige taha, et mitte teisi kuulajaid segada. Tommi muidugi istuda väga ei tahtnud ja tatsas ringi, suhtles kõrvallaua soomlastega, katsus puid ja põõsaid ning vaatas kavalehti. Alguses ehmatas plaksutamine teda natuke, kuid siis harjus sellega ära. Kõva häält ta tegema ei kippunud ning oli igati viks ja tubli tilluke kontserdikülastaja. Pärast sai vanaisale lavale lilli viia ning skulptuure vaadata.
