Meie parkuurijad Delfis ka :)

Keegi poistest saatis klipi TV3 ja Delfi ühispojektile "Rahva video". Nüüd on näidatud neid teles ja saab lugeda ka Delfist. Kuulsus kiire tulema :) Tore, et kommentaarid toetavad on.

http://publik.delfi.ee/news/mitmesugust/article.php?id=28160249

Jõulujärgsed tervitused kõigile!

Foto: K.Lepp

Linnud käivad külas

Suve lõpu poole lendas meie aeda suur linnuparv ja siblis tükk aega rohus - mustmiljon oli neid küll. Hiljem tõusid kõik täpselt korraga (!) õhku ja lendasid edasi, pärast nägime parve teistes aedades.

Nüüd käivad rõdul linnupuuris igasugused külalised, paneme neile süüa ja siis piilume, mis nad teevad. Tommi arvas, et lindude nimed on Tii ja Pii, sest just sellised nimed olid linnukestel ühes tema autode raamatus.


Linnupuuri tõi eelmisel aastal päkapikk - aitäh talle veelkord! Linde on tore vaadata, kahju, et eriti ei tunne, kes on kes. Peaks mõnest raamatust vaatama.

Reklaamid-reklaamid...

Mõtlesin eile, et pean vist telekavaatmist piirama. Isegi mitte vaatamist, aga seda, et telekas õhtuti lihtsalt mängib. Tommi ei ole suur vahtija, aga reklaame ja natuke multikaid vaatab ta ikka. Reklaamid on tal juba peas, sest ta ütleb ainult muusika põhjal, seljaga teleka poole olles "top gear" või "superstaar" ja ei eksi.
Aga eile ütles ta äkki paar korda "kondoomid" ja pärast kordas veel, et "eesti inimesed on edukad"... Naersin küll, aga hakkas tunduma, et on liiast. Naljakas on muidugi see, et ta ütleb neid sõnu ja lauseid täitsa suvalisel ajal, mängides või magama minnes jne. "Osta tosta" on ka üks selline lööklause. Ise nagu ei pane reklaame üldse tähele, aga laps kuuleb või kuulab ning kõik jääb hästi meelde. Ei oska reageerida ka või kas peabki.

Sõrmepere seiklused

Sõrmepere seiklused on meie Tommi unejutu raamatu pealkiri, vaatame ja loeme seda alati enne tulede kustutamist. Sellest raamatust ka tema esimene pähekulunud salmike:

Pöidla-Mann kutsub sõbrad külla.
Tuleb Abiline Ann ja ütleb tere,
tuleb Pikk Peeter ja ütleb tere,
tuleb Meie Mats ja ütleb tere,
tuleb Väike Ats ja ütleb tere.
Tere-tere, tere-tere,
koos on meie sõrmepere!

Arutame, kes Tommi perekonda kuuluvad. Ükskord aga oli Rolandi ja Marteni sõber Leif meil külas ja sellest peale kui Tommi käest küsida, siis tema pereliikmed on: emme Ebe, issi Toomas, venna Roland, venna Marten ja Leif :).

Uued sõnad...

Vaatame Superstaari ja äkki jääb saade millegipärast pooleli ning ekraanil on "varsti jätkame" või midagi taolist. Peaks ju mõne muu kanali peale vahepeal panema - klõpsime pulti. Tommi on ka ühe puldi endale haaranud ja vajutab nuppe, aga korraga läheb ekraan täitsa pimedaks.
"Kurrrat", ütleb Tommi rahulikult...

Kes siis veel!

Ikka Keskerakond! On juba otsapidi meie lapsegi meeltesse jõudnud. Mitte ainult nemad, aga teised ka. Nimelt ütles Tommi valimiste eelõhtul enne magamajäämist paar korda "Keskerakond". Ja enne seda veel muu lobisemise sees "Teeme Tallinna puhtaks"!
Selge, et kas vaatame meie liialt telekat või on reklaami, no ütleme, üleliia! Õnneks on nüüd valimised läbi ja loodetavati need jubedad reklaamid lõppenud. Palju toredam on lapse suust kuulda Barni laulusõnu või hüüdeid "Kanal kaks", "superstaar", "fastum-fastum" ja muud sarnast. Õige oleks telekas üldse kinni hoida, aga ilma hästi ei oska. Peaasi, et valimisreklaamid selleks korraks läbi :).

Soomes

Kui piisavalt palju lennukiga lennata ja laevaga sõita, siis võib juhtuda nii, et ühel hetkel saad seda korraks ka tasuta teha. Meiegi korraldasime kogutud lennu- ja laevapuntkide eest pisitillukese pereretke Helsingisse. Praeguse aja tingimustes ei hakanud kõrgemale-kaugemale "hüppama", vaid pidasime sobilikuks lihtsalt natuke tavapärasest rütmist välja astuda. Punktide kasutamisega oleks võinud ka paremaid aegu ja kohti oodata, aga kahjuks SAS-i punktid aegusid ja tuli midagi ette võtta. Mis seal ikka, saime nende eest kaks kaunist tuba kesklinna Radissonis ning tänu Tallinki punktidele laevaga sinna ja tagasi ka. (OK, päris tasuta ei saanud, maksime sadamamaksu ja hotelli parkimise eest)
Poisid tahtsid Serenasse minna, aga see oli paraku kinni. Jalutasime linnas (Helsingi on ikka mõnus, öeldagu mis tahes) ja käisime kaubanduses, kuigi ostud jäid üsna lahjaks. Tommi pidas tublisti vastu, Ikeas on õnneks mõned lastele mõeldud tegeluskohad ja Stockis näiteks vaatas ta tükk aega kalu, mis väikeses basseinis ujusid. Üksi ei saa teda muidugi jätta, olime siis kordamööda temaga koos.
Tore oli lihtsalt nautida mittemidagi tegemist ja väljas söömist (nt. laupäeva hommikune hotelli hommikusöök oli täiesti super). Õhtul laenutasime uue Harry Potteri filmi, aga olime nii väsinud, et pool vaatasime hommikul.
Laevasõidud kulgesid hästi, lapsi oli vähe ning me ei pidanud mängunurgas trügima. Tommi veetis aega pallimeres ja tagasi tulles oli juhtumisi lastele Carsi multikas mängima pandud.
Lühikeseks jäi see meie puhkus, aga rõõmu sellestki!

TOMMI 2

Üks tähtis jutt on jäänud postitamata, nimelt lugu Tommi sünnipäevast, mis tegelikult juba kuu aja eest toimus. Meie Tommi sai septembri algul kaheaastaseks! Sünnipäevaüllatused algasid juba mõned päevad varem, kui esimeseks kingituseks lõigati Tommile ilus poisipea :=)! Arturi ja Johanna juuksurist vanaema Kaili, kuulnud meie juukselõikuse murest, tahtis talle sünnipäevaks soengu kinkida, võttis kätte, sõitis kohale, võttis käärid-kammid kotist ja naks-naks lõikas Tommi pikad juuksed maha! Üritus muidugi ilma nututa ei möödunud, aga tõelise profina ei lasknud Kaili ennast häirida ja pealegi käis kõik nii kiiresti! Täiesti super - olime tõesti väga rõõmsad ja hirmus tänulikud! Tommile endale oli oma peegelpilt alguses harjumatu, aga ehmatus möödus ruttu ja poiss on nüüd ikka poisi nägu!
Laupäeval saabusid Viljandi vanaema ja vanaisa. Läksime vaatama, kuidas onu Tarmo ekstriimil võistleb, aga kaua seda nautida ei saanud, sest linnast helistas meie parkuuriseltskond, et Marten on oma põlve vigastanud. Saabusime kohale kiirabiga üheaegselt. Õnneks oli luu terve, aga jalas haigutas suur auk... Marten ise oli vapper poiss, pääses ehmatuse ja rohkete õmblustega - kiirabis õmmeldi kokku ning mõned päevad oli käimine keelatud. See sündmus oleks siiski võinud üldse ära jääda...
Sünnipäevapidu möödus uhkelt, ilm küll õues olemiseks sobiv ei olnud ja tuba (õigemini toad) oli rahvast täis. Issi Toomas grillis liha ja onu Tarmo püütud lestakala. Tordi peal oli traktor ja Tommi rääkis sellest veel tükk aega peale pidu. Kingitustest rääkimata - rong ja ratas ja auto Pikne (auto Pikiine, nagu Tommi ütleb) ja palju muud.
Aitäh kõigile külalistele toreda päeva eest!

Automilmiiiiii!!!!

Tommi viimase aja suur lemmik on Disney Autode multikas väikesest punasest rallikast nimega Pikne. Ta võiks seda tundide kaupa vaadata, kusjuures muud multikad ja saated teda üldjuhul ei tõmba, või kui, siis mõneks minutiks. Endine lemmik parkuurijatest on unustatud, aga "automilm" ei lähe enam meelest. Mõned rallikohad kerime natuke edasi, sest kui autod kokku põrkavad, siis Tommi elab väga kaasa ja hakkab nutma, sest autod saavad haiget. Ja natukese haaval kerime veel, sest muidu on film lihtsalt liiga pikk. Mõnikord on multikas ebapedagoogilisel kombel ema abiline. Siis, kui on kindlasti vaja töötada või argiasju teha. Sest Tommi ei taha viimasel ajal enam üksi mängida ning ei hooli üldse, kui nõud on pesemata või toit kõrbeb. Filmi lõppemine muidugi Tommit rõõmsaks ei tee, aga lõpuks saame kaubale, et homme vaatame jälle!

Urban Jumperid hoos

Roland, Marten ning nende sõbrad on suvega hoolsasti harjutanud ning ripuvad nüüd netis, kus mujal kui Juutuubis. Oleme kõik tunnistajaks, et harjutamine teeb meistriks!

Tommi jutud

Viimase kuu-pooleteise jooksul on Tommi hakanud palju rääkima. Kui veel mõned nädalad tagasi oleks tahtnud järjest uued sõnad-ütlemised kirja panna, siis nüüd ei ole loendada enam võimalik. Saame juba täitsa toredasti vestelda. Nädala jagu on Tommi ennast hakanud Tommiks nimetama ning lausesse panema: Tommi mängi, Tommi ja emme mängi. Veel on viimase nädalaga selgeks saanud ka "ei taha". Putru tahad? Ei tahaa. Tahad tuppa minna? Ei tahaa.
Mõned sõnad, häälikuühendid ei tule päris hästi välja, nt. "ts". Notsu on seega hoopis Nohhhu. BIG-i reklaamis olevad elevant ja notsu on näiteks Nohhu ja Eima :). Jänku on millegipärast "nähnu". Tipa-tapa = pipa-papa. Vanaema ja vanaisa = mana.
Aga sõnu saab ka lausesse sättida: emme mängi moti (emme, mängi motikaga), emme ja tommi mängi auto, issi istu, emme kätu mängi tommi (emme, võtame käest kinni ja läheme tommiga mängima), emme auto mark ope(l), mana kojja iil (vanaema korjas lilli). Ja nii edasi. Käänded ja pöörded ei ole ka päris selged. Hirmsasti naerma ajavad need jutud ja teevad südame soojaks, niivõrd püüdlikult katsub ta kõike järele korrata. Vahel ei saa täpselt aru, mida ta öelda tahab, siis kordab laps mitu korda, kuni temast aru saadakse.
Autoasi on selgemast selgem: paakauto, betooniauto, kakkor (traktor), moti, kii-auto (kiirabiauto), poliauto (politseiauto), bemm-auto, Tarmo auto, Manni auto (Subaru), mana auto (Peugeot), Maia-paia auto (Wolksvagen), Kersti auto. Need on selged kui seebivesi, ei hakkagi kõike kirja panema.
Mõned nädalad veel ja Tommi saab kaheaastaseks!

Hiiumaal

Suvine Hiiumaal käik on Toomase ja tema sõprade igaaastane traditsioon juba aastaid. Suuremad poisid ootavad seda sündmust väga, nemad ei pelga ei vihma ega sääski ning müttavad päevad läbi sõpradega metsas ja hulbivad meres.
Eelmisel aastal tundus Tommi liiga tilluke, et temaga telkida ja ausalt öelda sai ka sel korral tükk aega kaalutud, kas ikka minna, kuid ilm sobis ning sõpru-sugulasi oli palju kokku tulemas, nii et lõpuks panime siiski asjad kokku ning kimasime kaheks päevaks Kalestesse.
Suvitasime suure lõbusa seltskonnaga otse mere ääres metsas. Mängiti võrku, päevitati, ujuti, tehti lõket, grilliti, lauldi, käidi kalal ning Kõpus kohvitamas ja viimasel päeval sõideti natuke Hiiumaal ringi.
Tommi mängukaaslaseks oli temaga ühevanune Miia, "tita Miia" nagu Tommi ütleb. Lapsed mängisid põhiliselt rannas, vesi ei olnud just kõige soojem, aga natuke sulistada sai ikka ka. Tommi tatsas palju ringi ega tahtnud eriti paigal püsida. Kuna käru kaasa ei mahtunud ja telki ei olnud ta nõus päeval minema, siis sõitsime ta autos magama. Öine telgis magamine õnnestus üle ootuste hästi, aga vast olid ka päevased elamused ja värske õhk suureks abiks.
Koju tagasi jõudes oli Tommi väga rõõmus ja kallistas tükk aega oma Sipsikut. Tultatulta (e. meri) ning tita Miia on siiani meeles :).

Saaremaal ja Kaberneemes

Ristiema juubel ja vanaisa kontsert tundusid olevat piisavaks põhjuseks, et nädalavahetus Saaremaal veeta, seda enam, et lapsed ei olnud seal veel käinud.
Reede hommikul asusime teele ja esimeseks peatuspaigaks saarel sai Pädaste. Uudishimu oli nii suur, peab ju kaema ise oma silmaga kõike neid tärne ja hiilgust. Sissepääsu hind meid ei kõigutanud, õigemini kõigutas, aga tegime südame kõvaks. Jõime tassi kohvi ja kakaod, sõime kooki, tegime pilti. Tommi istus enamus ajast jalgteel ja tõstis kivikesi ühest kohast teise. Ilm oli kena ja ega kohal viga pole :). Kohvi joome järgmine kord siiski mujal.



Edasi kõndisime tiiru ümber Kaali kraatri ja õhtul jalutasime Kuressaares ning võtsime osa juubelipeost, kus sai laulda ja nalja nagu ikka. Kuressaare on tõeliselt mõnus ja huvitav, need väikesed tänavad ja ilusad majad - peab järgmisel korral rohkem aega võtma, et kõike näha.
Laupäeval vaatasime kindlust seest ning väljast, käisime turul (Tommi sai endale paksu villase Mustjala mustriga kampsuni!) ja rannas, jalutasime spade "rajoonis", sõime Kapteni kõrtsis lõunat ja veetsime aega Johani spas, kus vanaema ja vanaisa peatusid. Päeval ujusid poisid meres ja Tommi sulistas rahulolevalt kalda ääres vees ning tõstis liiva ühest kohast teise. Ära tulla ta loomulikult sealt ei tahtnud, kuivatamine ja riidesse panek toimus suure protesteerimise saatel.



Õhtul toimus vanaisa kontsert Kaarma kirikus, "Saaremaa helisevate orelite" kontsertsarja raames. Kirikus põlesid küünlad, rahvast oli palju ning õhkkond pidulik. Tommi kirikus ei püsinud ja veetis aega väljas ning leidis endale ühe väikese sõbraliku tüdruku mängukaaslaseks.



Pühapäeval sõitsime varakult mandrile tagasi ning otse Kaberneemele, kus suvitavad laste isapoolsed sugulased. Käisime metsas mustikal ja mere ääres. Tommi oli õnnelik suures liivahunnikus istudes ja liiva loopides.



Õhtul hilja oma koju jõudes olime ikka päris väsinud, aga nädalavahetus oli igatahes väga vahva!

Suvi

Suvi kihutab kiirelt ja meie tormame temaga kaasa. Juhtub nii mõndagi mõnusat. Näiteks võib loomaaeda minna. Saab jäätist süüa ja issiga ahve vaadata.


Batuut on muidugi äge, seal hüppaks koguaeg või vaataks, kuidas vennad hüppavad. Vahepeal opaopa kahjuks tudub...



Päris palava ilmaga saab basseinis mulistada!

Vahepeal sajab vihma ka.

Külas on vahva käia. Eriti kui seal on kastitäied autosid ja teised lapsed, kellega koos mängida. Tore suvine olemine e. päev täis päikest!

Ja meie uus liivakast muidugi! Oma kodu aias ja oma issi tehtud!

Jaanituli

Aastate jooksul on traditsiooniks saanud Kopli talus jaanituld teha. Sel korral kogunesime õunapuude alla jaanipäeval. Laud oli pikk ja kaunilt kaetud, valge lina lehvis ja ilm oli super. Mis nii viga jaani ajal koos olla!
Tommil aga ei olnud aega laua äärde üldse tulla, sest tema tähelepanu köitsid mänguasjad, liivakast, veoauto ja opaopa e. batuut.
Jaanilõke süüdati peale söömaaega - küll lõõmas vägevalt! Samal ajal saime lambaid uudistada, sest tuli põles üsna nende elupaiga läheduses. Tommi pidas valgeid lambaid lammasteks küll, aga mustakarva lambad ristis ta lehmadeks. Tore lapsele määääd näidata ning mitte ainult pildi pealt.
Batuut oli väärt koht nii suurtele kui väikestele. Marten ja Roland näitasid, kuidas saltod käivad, väiksemad lapsed vaatasid pealt ja kargasid oma oskuste kohaselt. Tommile meeldis hirmsasti, kui Johanna teda taga ajas ning ära tuli ta lõpuks sealt suure nutuga. Autoski rääkis veel, et "mängi Anna", "opaopa Anna" :).
Nii et kas tõesti suvi käes? Lõpmata hea tunne on ilma kampsunite ja sallideta hilise tunnini väljas olla. Kui veel omane seltskond, hea toit ja värske õhk sinna juurde käib, siis pole rohkem mõnusaks olemiseks tarviski.
Aaa, ja peale pidu magas Tommi esimest korda terve öö omas voodis ja ilma ärkamata peale selle!

Kool läbi!

Et kooliaasta läbi sai pole juuni lõpus enam mingi üllatus. Aga tegelikult ei ole hilja sellest rääkida, sest meie pere koolilapsed lõpetasid kenasti klassi, lausa neljade-viitega ning võivad nüüd suvepuhkust nautida! Tubli saavutus igal juhul, sest see oli neile ju esimene aasta uues koolis.
Suveplaanid sisaldavad tõenäoliselt põhiliselt parkuurimist, batuudil hüppamist ja loodetavasti ka muud ägedat. Batuut aga ilmus meie aeda juuni alguses, sünnipäevakingiks mõlemale poisile - nimelt pidas Marten sünnipäeva mai lõpus ja Roland sai aasta vanemaks juuni alguses. Tommi pelgas alguses batuudi peale minna, aga nüüd on juba palju julgem.
Sõime sõpradega kooli lõpetamise puhul kooki 3. juunil. Beseekoogi valmistas Anneli ja see oli tõesti superhea! Neilgi oli põhjust tähistada küllaga, sest üks lastest lõpetas 8. klassi ja teine keskkooli viimase klassi.
Head suvevaheaega kõigile koolilastele!

Ihhi!

Lõpuks ometi on ka sõna "issi" Tommil olemas! Päris issi just ei kõla, aga on ihhi. Ihhi auto ja ihhi tudu ja ihhi tatt (e. issi nuuskab). Tommi pudikeeles ei räägi, aga püüab olemasolevaid sõnu lauseteks kokku klapitada. Täitsa saame juba vestelda, näiteks uurisin täna temalt, kus me eile käisime ja Tommi ütles "tädi" ja "auto". Nii oligi, sest eile käisime tädi Mannil külas ja seal on palju mänguautosid. Või kui küsisin ükspäev peale kojutulekut, kus Tommi issiga käis, siis Tommi teadis öelda "titaauto". Täpselt, sest käis issi ja vendadega poes, ise istus oma kärus.
Sõnu tuleb tasapisi juurde küll: "tädi" ja "õuee". Hobune teeb "koppakoppa", kukk teeb "kik-kik-kik", linnu teeb "krääk" ning konn teeb "kroo".
Oma "ütlen-õige-sõna-asemel-vale" mängu mängime ka, täna näiteks oli Pokude raamatus lehm ja selle kohta ütles Tommi kavalalt "Ebe". No mis seal ikka siis...

(Vana)emast

Tänasel emadepäeval kirjutan natuke Tommi vanaemast, oma emast. Tema olemasolu on lihtsalt nii oluline. Kuigi täiskasvanu, kuid alles emaks olemist harjutav mina saan emale alati toetuda, sest ema on tegus ja tragi ja toimekas. Oskab ja teab ja jaksab. Mina tihti ei jaksa ja vahel ei oska. Ema organiseerib lauale lina, istutab akna alla lilled ja hoolitseb selle eest, et lilleampel oleks muretsetud ning rippuma pandud. Ema näeb, et pesukuhilad kasvavad üle pea ja triikida oleks vaja. Ema tuleb läbi lumetormi kui vaja, sõidab mitme bussiga lapselast hoidma, ega tee üldse sellist nägu nagu see oleks mingi probleem. Ema hoiab Tommit, kui pean tööle minema ja mina lähen ja tean, et lapsega on kõik hästi. Sest ema oma aastatepikkuse õpetaja ja lasteaedniku kogemusega on kindel kuju. Laulab Tommile ja mängib temaga. Jõuab samal ajal söögi valmis teha ja muudki. Suur õnn, et veel liiga väike Tommi ei pea lastesõime minema, sest vanaema saab ja tahab temaga olla. Energiat ning aega jätkub tal ka oma teiste lastelaste jaoks. Ema on ikka superluks!
Ja selle jutuga tervitan ka Viljandi vanaema, kes on samuti virk ja võimekas naine ning kuigi kaugemal, siis ikka meile toeks ja abiks!
Kaunist emadepäeva!

Väike naljahammas

Huumorimeel on väärt omadus, eksju. Tundub, et naljasoon võib avalduda juba üsna väikestel, kes suurt rääkidagi ei mõista, näiteks pesamuna Tommil. Milles see siis avaldub?
Tavaliselt kui vaatame koos raamatuid, siis Tommi teab alati küsitud asjale-olendile osutada või siis näpuga näidata ja ise öelda, kas pildil on "aua", "mõmmi", "muu" või "mää".
Vahel aga teeb Tommi eriti kavala näo ja mõtleb "mmmmmmmmm" küsitu peale järele. Lõpuks ütleb aua asemel mõmmi, mõmmi asemel onu jne. Emme muidugi imestab või naerab ja siis saab tükk aega niimoodi lollitada. Eks see ongi Tommi viis omamoodi nalja visata. Täitsa ise mõtles välja!
Naljast rääkides, siis teda ajavad naerma mõned suvalised sõnad, näiteks maduuss, pähkel ja mutionu. Tommi nägu läheb särama, kui neid kuuleb.
Mõned uued sõnad on Tommi vahepeal juurde õppinud - "tädi", konn teeb "kroo", lind teeb "krääk".
Vahel räägib juba lauseidki: "tädi auto tudu(b)" (s.t auto seisab). Saame pikad jutud varsti maha rääkida :)

Ahjaa, oma nalja teeb Tommi ka ämbri ja klotsidega: õiged-klotsid-õigesse-auku-mäng ei tule vahel mitte välja, sest ta püüab klotse justnimelt valedesse kohtadesse panna. Ja ikka kaval nägu peas!

Emme Ebe

Mõne nädala eest ütles Tommi äkki "Ebe". Alguses tundus, et kogemata, aga siis rääkis ta juba "emme Ebe". Muidugi, kutsuvad ju kõik teised emmet hoopis ebeks ja üldse mitte emmeks. Lihtne järgi öelda ka! Nüüd on vahetevahel emme Ebe jutus koos ja siis jälle eraldi: Ebe auto, emme auto ja emme Ebe auto, õhtul läheb Ebe tuttu ja emme tuttu ja emme Ebe ka tuttu.

Kevadkoristaja või kes?

Meie maja läheduses on väike laste mänguväljak. Mõned pingid plaaditud alal, liiva peal kiiged ja liumägi. Tommile kiikuda ei taha ja liumägi on tema jaoks veel liiga suur, aga jalutamas käime seal ikkagi. Väljakult näeb hästi autoteele ja Tommi sammub koduuksest välja astudes otse sinnapoole. Rühib mäeküljest üles ja seisab tee ääres valvel, jälgib autosid.
Täna märkasime, et platsi juurde sõitis dziip ning välja tuli naisterahvas, kes võttis autost suured tangide või näpitsate moodi asjandused, kilekoti ja asus siis prügi üles korjama! Tõesti, päeval käivad seal lapsed mängimas, aga eks siis muul ajal kogunevad noored või vanad ning nendest jääb järele tohutu praht ja prügi. Õudne, et inimesed viitsivad niimoodi reostada...
Ei teagi, kas tänane prügikoristaja oli vabatahtlik, kelle lapsed seal samuti mängivad, palgaline inimene või siis äkki mõni pahateoga (näiteks prügi mahaloopimisega) hakkama saanu, kes saadeti ühiskondlikult kasulikku tööd tegema... Tänuväärne igatahes. Mitte et ta väga korralikku tööd oleks teinud, (kõndisime hiljem mööda), aga siiski puhtam ümbrus.

Koogimeister Marten

Marten on üks igati tegus laps. Jõulude ajal näiteks aitas jõuluvana ja tegi talle sugulaste-sõprade jaoks omalt poolt ka kingitused valmis ning pakkis äragi. Puutööd meeldib talle samuti teha, issi abiga valmis vägev linnumaja, mis samuti päkapiku kotti rändas ja seejärel meie rõdule.
Viimasel ajal on meie kõigi rõõmuks haaranud teda koogivalmistamise tuhin, vist seotud kooli kodunduse tundidega või siis ehk sellega, et ülejäänud pere ei pööra piisavalt tähelepanu magusa valmistamisele.
Ja kooke ei söö me mitte ainult pereringis, vaid Marten on neid vaaritanud ka sünnipäevadeks, näiteks onu Tarmole.
Tore kokaraamat "Poisid köögis" aitab teda retseptide valikul ja siiani on kõik väga maitsvad olnud. Vahepeal tabas Martenit muffinivaimustus ja äsja proovis ära vanaema poolt suguvõsas kuulsaks küpsetatud retsepti, mis koosneb juubeli tordipõhjast, õunakastmest ja võikreemist. Nämm!

Liblikas

Täna nägime Tommiga selle aasta esimest liblikat! Sõime hommikuputru ja liblikas lendas akna taga. Kirju oli! Lapsepõlvest tean, et millist liblikat esimesena näed, selline tuleb ka suvi. Usun küll, siiani. Nii et meie suvi tuleb värviline! Tommi teab liblikat raamatust näidata ja nüüd nägi esimest pärisliblikat ka.
Ootame sooja ja kirjut suve.

Kevadine mötisklus

Päike paistab ja nii vahva on õues! Enam ei ole seda igavat lund, hoopis lombid ja ojad igapool! Mis huvitavat prahti ja kive ja oksi lume alt välja on ilmunud! Üldse ei taha enam seal rohelises titaautos istuda, palju põnevam on jalutada ja uurida. Ei noh, ega jalutada pole aega, tuleb sörkida - siis saab kiiremini edasi. Ükspäev leidsin palli näiteks. Hoidsin seda tugevasti peos, vahepeal viskasin vette ja auto alla, pärast kadus ikka ära.
Aga huvitav asi, emmele praegu vist õues ei meeldi, on koguaeg natuke virila näoga ja tahab mind pidevalt tõsta ja tirida. Mulle jällegi meeldib veelombis. Panin oma käed sinna sisse, tahtsin katsuda. Kivid on huvitavad, eriti need, mis pori sees. Autod on ka toredad, patsutan nende rattaid ja panen põse vastu tulesid. Emme huilgab ja üldiselt segab minu tegevust. Naabri auat jooksen vaatama, ta teeb mulle auh-auh ja mina talle vastu, aga emme ei luba aia juurde minna. Tahab mind tuppa meelitada... Karjun! Äkki saab pihta, et ma ei taha tuppa veel. Mulle meeldib õues ukerdada. Homme jälle!

Himosel

Koolivaheajal käisime Soomes, Himosel suusatamas. Rolandil, Martenil on isaga see käik juba traditsiooniks kujunenud ning nüüd saime meiegi Tommiga suusa(m)elust osa.
Sõidupäev oli üsna pikk, varahommikune laevasõit ja edasine autosõit, lõunasöök Lahtis ja õhtuks olimegi kohal. Tommi pidas tublisti vastu ja ei porisenud eriti. Laeva imetillukeses kajutis ta olla ei tahtnud, aga autos õnneks magas.
Meie elamiskohaks oli mäe otsas asuv väike "mökki" - vaid paar sammu ja võiski juba suuskadel mäest alla kihutada. Mina ja Tommi ei kihutanud küll kuhugi, Tommile ei meeldi kelgugagi sõita, nii et tiirutasime siis maja juures, vaatasime üle kõik autod ja vahepeal käisime mäe peal piilumas, kas näeme vennasid mööda sõitmas.
Marten ja Roland olid nagu kalad vees - Roland lumelauaga ning Marten slaalomsuuskadega. Alles viimasel päeval hakkasid natuke väsima. Õhtuti tegime sauna, kaminas tuld ja grillisime liha. Saunas meeldis Tommile väga! Ja väga meeldis talle ka lumesahk, mis õhtuti mäe peal tiirutas. Käisime seda mitu korda vaatamas.
Tagasiteel ei kavatsenud Tommi sugugi magada, ei autos ega laevas. Laevas sai ta aga esimest korda lastenurgas mängida ja pallimeres tuuseldada (eelmise postituse õige vastus on tõesti "Tommi pallimeres").
Laevast välja sõites lõppes lõpuks Tommil jaks ja ta norskas kuni koduni ning edasi.
Vaatasin Himosel, kuidas Tommist mitte palju pikemad põnnid vapralt suusatasid ja mõtlesin, kas aasta-paari pärast suusatame siis tõesti juba kõik koos?! Seekord jäid minulgi suusad alla panemata, lõin põnnama, sest kujutasin ette, kuidas kõik laste mäel naerust kõveras minu ponnistusi pealt vaatavad...Huh...
Tommist igatahes peaks küll vinge suusapoiss saama, sest isa Toomasel on kodus kohvritäis medaleid ning suured vennad näitavad samuti eeskuju.

Arvake ära:

Kes ja kus?

Reportaaz suusarajalt

Jöudsime eile Himosele - suusamäele. Pildil tänasest päevast väsinud Roland ja Marten ning esiplaanil Tommi, kes röömußtab lumesaju ùle.

Oskan küll juba ennast väljendada!

Mitmed kuud tagasi küsis lastearst, kas Tommi saab aru, kui talle näiteks öelda, et lähme õue. Et siis läheb ise ukse juurde või hakkab riidesse panema. Pidime tõdema, et õue mineku jutt tookord mingit reaktsiooni ei tekitanud. Kuigi näiteks "emme läheb pissile" oli küll selgemast selgem, Tommi jõudis tualeti ukseni alati enne emmet :).
Aga nüüd oskab Tommi juba öelda, mis tahtmised tal on. Kui õue tahab, siis läheb ukse juurde ja ütleb "tita auto". Selge, et tuleb käruga välja minna. Riidesse panek muidugi sinna juurde ei kuulu...
Ja mõned korrad, külas olles, on Tommi vedanud emme välisukse juurde, öeldes: "emme auto". Et peaks nagu hakkama minema! Kui see ei mõju, siis on tal järgmine seletus tagavaraks: "emme tuttu". Emme saab siis äkki aru, et aeg on pillid kotti panna.
Ega ütlemisest alati ei aita, tuleb kindlasti ka püksisäärest või käest tirida, seda ka siis, kui sõnadest puudu tuleb: "tule mängima", "anna juua", "ära minust kaugemale mine, nii palju inimesi siin" jne.

Naistepäev!

Täna hommikul oli küll tore tõusta! Eelmisest õhtust kraanikaussi kummitama jäänud mustad nõud olid imeväel kadunud ja laud kenasti korras ning kaetud - kohvi auras kannus ja puder ootas potis. Minu taldrikule oli seatud üks värske croissant, kimp tulpe ja kätekreem. Samasugune tore taldrik ootas ka Viljandi vanaema, kes meil parasjagu külas viibis. Lilled vaasi, kreemid kappi ja siis saime mõnusalt kohvitada ja süüa. Aitäh meie meesperele!
Pärast käisime veel meremessil ning Tommi patseeris vanaema ning Marteniga õues - päike paistis kui kulda! Päike muidugi näitas halastamatult kätte ka mustad aknad ja niisiis ei jäänud muud üle, kui tuli natuke vahelduseks küürida. Korraks särasid sisse ka Enn ja Riina, kes tõid mulle ära eelmisel päeval saamata jäänud lilled. Tänud teile, Raul, Enn ja Tanel! Nimelt oli "veiniklubi" kokku kutsutud, aga paraku me minna ei saanud.
Eile päeval käisime onu Ülaril külas, poisid said motikad kuumaks kütta ja Tommi tatsas õues, vaatas koeri ning leidis lõpuks puuriida tagant hiigelauto. Peretütar Johanna keeras aga rooli ja jünger Tommi vaatas õnnelikult kõrvalistmel pealt. Auto õnneks seisis ikka paigal, aga kujutleda võib, mis nii umbes 10-15 aasta pärast toimub samas situatsioonis...
Õhtul aga vaatasime sõprade-sugulaste seltsis eurolaulu või eesti laulu või misiganes see siis peaks olema. See lauluasi ei vääri pikemat juttu, küll aga oli tore koos pizzat süüa ja Marteni tehtud doomino-kooki ka.
Päikest!

Hiir

Tommi on oma issiga saunas. Dusiruumis saab sampoonipudeleid ja mänguasju pisikesse vanni visata ja siis jälle sealt välja võtta. Nii sadu kordi. Issi istub kannatlikult põrandal ja vaatab pealt. Tommi vaatab vahepeal issit ka ja korraga näitab näpuga issi ... (üks keskel asuv kehaosa :) peale. "iii", ütleb Tommi.
Nojah, kui hiir, siis hiir.

Tommi 1,5!

Ei saa kirjutamisele enam kuidagi pihta. Üks põhjus on muidugi see, et Tommi ei taha lasta arvuti taga olla. Ta tahab ise seal olla ja oma "nenna onnu" videot vaadata, nuppe vajutada ja arvutiklappi lahti-kinni tirida. Lihtsam on arvutist eemale hoida, kuni Tommi päeval magama läheb. Aga seda aega on nii vähe!
On ka muid põhjuseid muidugi. Aga tegelikult tahaks kirjutada, sest kogu Tommi-nimelise blogi mõte on ju põhiliselt tähendada üles aega ja asju, mida Tommi arvatavasti hiljem ei mäleta, kuid mis oleks talle ja tema lastele :=) huvitav. Loodame... Nii et päris kirjutamisest loobuda ei saa.
Igasugu kahtluste ja kõhkluste vahepeal on Tommi saanud aasta ja viie kuu vanuseks. Ta on pikemaks sirgunud ja ulatab nüüd tulede põlema panemisele lisaks neid ka ära kustutama. Kappide ja laudade äärtel olevaid asju oskab ta samuti alla upitada, seega püüame terariistu ja muud taolist mitte laokile jätta.
Autod ei ole enam mänguasjade seas esikohal, pigem nukud ja pehmed loomad. Nukke küll mänguasjakastist palju ei leia, aga jõuludeks sai Tommi kingituseks endaga peaaegu ühepikkuse Sipsiku. Vaatas teda algul üsna kahtlustavalt ja kartis natuke, aga siis said nad sõbraks ja nüüd veab Tommi oma triibulist "titat" tihti endaga kaasas. Nad maadlevad põrandal ja trallivad diivanil, Tommi teeb Sipsikuga mürades naljakat kõrget piiksuvad häält. Samamoodi meeldivad talle ka väikesed päkapikud, kes tegelikult on meile Norrast kingitud jõuludekoratsioonid, punased mütsid peas. Kui Sipsik vahepeal ununeb, siis on mõni neist Tommiga. Ta peidab pikud padja alla, vahel võtab söögilauda kaasa, annab süüa ja paneb tuttu ka. "Tuttu", räägib Tommi, ja viskab tita padja peale ning teki üle. Tuttu lähevad mõmmid ja titad ja vahel ka muud asjad, näiteks papud või taskurätik ("Tatt tuttu", ütles Tommi ükspäev. Tatt on nimelt taskurätik. Nimi jäi külge arvatavasti nohu-ajast, kui emme pidevalt Tommile järele jooksis, rätt käes, ja huilgas "tatt", mis voolas...).
Mängimiseks sobivad ka klotsid ja pusled - uskumatu, et äkitselt teab laps täpselt, kuhu üks või teine pilt ja number panna - nagu oleks koguaeg harjutanud.
Sõnu ja sõnade moodi sõnu on mitmeid juurde tulnud. Lind on nind, pliiats on pii, pall on pah, liha on ihhi, hiir ja siil on iiii, hallo on alo, täht on tähh, kukk on tutt, hani on a-ni, mammud e. marjad on mamm, Pipi on pipi (ostsime talle väikese Pipi), ahv on aff. Ning seda teab ta ka öelda, et aua teeb auh, mõmmi teeb mõmm, lehm teeb muu ja lammas teeb mää. Vägev, kas pole!
Mõned sõnad paneb Tommi kokku ka. Näiteks "emme auto", "tita auto" (käru), "mõmmi tuttu", "emme tuttu" jne. "Tull, tull tuttu", hakkas Tommi äkki oma mänguasjadele rääkima ja mõtlesime, misasja see tähendab. Sealjuures sellise natuke käskiva tooniga. Aga muidugi: tule, tule tuttu, Tommi...seda kuuleb ta vähemalt sada korda päevas, kuna magama minemine ei ole mitte meelistegevus.
Vahel hakkab ta teatud häälikuühendeid korrutama - vääväääväää või titt-titt-titt-titt ja podiseb potapotapotapota. Tommi teab, et emme alati rõõmustab potapota üle. Talle jääb hästi meelde, mis teisi naerma ajab ja siis ta püüab ikka neid asju korrata. Näiteks vett juues puristada või kuke asemel tutt öelda.
Õues käib Tommi nüüd omal jalal ja kärus enam suurt ei püsi. Kelgul istuda talle eriti ei meeldinud ja me pole väga proovinud. Jalutame, käime naabri koera vaatamas (auh-auh haugub Tommi terve tee hundikoera hoovini) ja teise naabrionu väikebussi katsumas (onu võis küll imestada, et mis tillukesed sammud need ümber tema bussi on astunud. värav oli lahti...). Õues käime viimasel ajal ka palju ümber maja, sest maja nurkades asuvad vihmaveetorud, kust soriseb toredasti vett välja!
Lastelaulud on endiselt au sees (plaati oskab ta ise käima panna) ja kuigi telekat vaatab ta põhiliselt reklaamide ajal, siis mõnda multikat vaatab ta juba ka hea meelega - näiteks Pingut või Yakkari`d, aga ikka neid, mis iga päev tulevad. Suur lemmik on "Saame kokku Tomi juures" saate algus, see tunnuslaul meeldib Tommile väga.
Järgnevaks pooleks aastaks või nii on meil Tommiga ka mõned plaanid. Muusikatundi minna ja potitama hakata ning öösel 10 tundi järjest magama hakata :) No vaatame! Igatahes ühel päeval istus meie voodis Sipsiku pidzaamas väike poiss, hirmus armas ja vahva ja tegus, vaatasin kohe teda huviga - meie tilluke Tommi.