Päike paistab ja nii vahva on õues! Enam ei ole seda igavat lund, hoopis lombid ja ojad igapool! Mis huvitavat prahti ja kive ja oksi lume alt välja on ilmunud! Üldse ei taha enam seal rohelises titaautos istuda, palju põnevam on jalutada ja uurida. Ei noh, ega jalutada pole aega, tuleb sörkida - siis saab kiiremini edasi. Ükspäev leidsin palli näiteks. Hoidsin seda tugevasti peos, vahepeal viskasin vette ja auto alla, pärast kadus ikka ära.
Aga huvitav asi, emmele praegu vist õues ei meeldi, on koguaeg natuke virila näoga ja tahab mind pidevalt tõsta ja tirida. Mulle jällegi meeldib veelombis. Panin oma käed sinna sisse, tahtsin katsuda. Kivid on huvitavad, eriti need, mis pori sees. Autod on ka toredad, patsutan nende rattaid ja panen põse vastu tulesid. Emme huilgab ja üldiselt segab minu tegevust. Naabri auat jooksen vaatama, ta teeb mulle auh-auh ja mina talle vastu, aga emme ei luba aia juurde minna. Tahab mind tuppa meelitada... Karjun! Äkki saab pihta, et ma ei taha tuppa veel. Mulle meeldib õues ukerdada. Homme jälle!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar