Loomaaias!

Päev peale Tommi sünnipäeva käisime üle pika aja loomaaias, Tommi aga esimest korda. Ilm oli vihmane, aga see ei seganud. Vihmavarjud kaasas ja Tommi kile all. Tommi uudistas huviga kitsi ja kaameleid, aga siis jäi vankris tunnikeseks tuttu. Magas maha uuema loomaaia osa igasugu kitsedega ning elevandid ja ärkas ahvipuuri juures jälle üles. Tillukesed ahvid kargasid puuris ja Tommi naeris laginal! Lõvid ja tiigrid ennast nii viletsa ilmaga näidata ei tahtnud - täitsa arusaadav - nii et nende juurde peame teinekord tagasi minema. Tore, et vanavanemad ning Tarmo ja Marje ka kaasa tulid.

Tommi esimene sünnipäev!

Kuuendal septembril sai tilluke Tommi aastaseks. Tommi emmele oli see supertähtis päev, nagu ka päev täpselt aasta tagasi. Siis, kui keset päikeselist sügispäeva järsku tundis, et Tommi tahab ilmale tulla, siis, kui valutas ja ootas ning siis, kui pisipoja lõpuks oma sülle sai. Oli õnnest ja ärevusest nii oimetu, et isegi pisarad ei tulnud välja. Terve aasta sinnajärgi oli tähtis ja teistsugune - harjumatu, üllatav, rõõmus ning vahel raske, et õnngi läks meelest.
Esimene sünnipäev tundus kauge tulevik ja nüüdseks on see peetud - isegi mitu korda :)
Õigel päeval tulid külla sugulased. Neid sai terve maja täis ja rõdule jätkus ka. Rõdul olid õigemini grillmeistrid ning nende abilised. Toas lapsed ning nende järele vaatajad. Elutoa hitiks sai Marteni kingitud ronimistoru, kus igas suuruses ja eas inimesi pidevalt sees oli. Peolaua hitt oli Viljandi vanaema ja vanaisa omavalmistatud tort. Vanaema küpsetas ja vanaisa kaunistas (mitu tundi!). Selle retsepti järgi valmistatud tordi on kõik nende lapselapsed sünnipäevaks saanud. Tommi oma oli küll tõeline meistriteos! Peale sai õhtu lõpuks üks küünal pandud, mille Tommi issi abiga ära puhus.
Kingitusi oli mustmiljon, üks ägedam kui teine. Kõige rohkem aga meeldivad Tommile õnnitluskaartid, mida me siiani iga päev tundide kaupa vaatame. Kaartide peal on autod ja titad ning need on niiiiiiiiiii huvitavad (praeguseks üsna ära loetud...).
Peost lugeda ja pilte vaadata saab ka Anu, Triinu kui Krissu lehekülgedelt.
Teine, pisem pidu toimus mõned päevad hiljem. Siis tulid Tommile külla tema väikesed sõbrad Aksel, Samuel ja Simona ning suuremad sõbrad Nele, Ludvig, Hele, Mai ja Elina. Poisid said üksteist uudistada, mängida, väike Simona neid vaadata (teistega mängimiseks on ta veel liiga tillu) ning suured juttu ajada. Sellest õhtust jääb Tommile mälestuseks uhke mänguasjakast, pusle ja raamat.
Ongi aasta möödas, tähistatud ja teine alanud - sama vahva ja tähtis kui eelmine! Sündides 51cm pikk ja 3560g kaalunud Tommi on aasta hiljem 77,5cm ja 10kg820g.
Kasva ja ole õnnelik, väike poja, nagu meie koos sinuga!

Palun mulle üks sissepakitud Tommi!

Jah, palun! Sest sügis on ju käes.

Tommi, Bonzo ja Töun

Mõtlesite, et Bonzo ja Tõun värbasid uue bändimehe, eks?! Ei, nii lihtsalt see asi ei käi... Oli hoopis leivapäev Vabaõhumuuseumis, kus me Tommi, Marteni ja sõber Anneliga käisime. Ostsime laadalt head-paremat, Marten meisterdas õlest nuku ning siis sättisime end kõrtsituppa karaskit sööma, köömneteed jooma ja kontserti kuulama. Tommi askeldas ringi ja pakkus õlenukku publikule ning esinejatele ka ja tahtis Tõuni peaaegu et püksisäärest tirida. Kui juba mikri tirimiseks läks, siis pidime ära tulema. Kahju, et ilm oli vilets, aga mõnus pühapäevane ajaviide oli see igal juhul.

Kaheteistkümnes elukuu - kreisi august

Kreisi e. kiire. Kui Tommi kunagi oma esimesest augustikuust kuuleb, siis imestab, kuidas teda ühelt sünnipäevalt teisele tiriti, juubelilt pulma ja vastupidi, siis veel suguvõsa kokkutulekule ning nii terve kuu aega jutti. Aga mis teha, kui meie inimesed meid näha tahavad, sest meie ootame nendega kokkusaamist ka ja tahame sündmustest osa saada.
Mõnedest huvitavamatest käimistest võiks ära märkida Võrtsjärve-äärse peo, kus sai tünnisauna nautida, järve peal kalega sõita (selline pirakas spetsiaalne võrtsu pujekas) ja suitsukala süüa.
Palmse mõisas käisime jalutamas koos väikese Miia ja tema vanematega. Vaatasime vanade sõidukite näitust, sõber Kaari fotonäitust ja muidugi mõisahooneid seest ning väljast. Väga vahva õhtupoolik oli!
Viljandisse sai reisitud kohe mitu nädalavahetust järjest - vanaema juubel, sugulase pulmad ning Otepää retk mitme perega suverullile ning pärast Jõgevestele Ratasepade suvemajja kalale ja külla.
Augusti lõpupoole parvetasime Muhumaale - seal kestis Kärdikese sünnipäeva tants ja trall lausa hommikuni. Tommi pidu lõpes varakult, aga seeeest nägi ta järgmisel päeval esimest korda jaanalinde ning poni.
Tore oli ka Tommi vanavanaema järglaste kokkutulek, kus Tommi kohtus esimest korda oma vanaonu poja ja tütre ning nende peredega. Lapsi oli kokku päris suur hulk, väiksemaid ja suuremaid.
Kõikide nende suviste sündmuste keskel on Tommi ise tublisti kasvanud ja arenenud. Veel kaks hammast on väljas, nüüd pole ainult alumine nagi paista, vaid ka ülemised pisikesed "labidad".
Ja Tommi kõnnib! Tasapisi muudkui harjutas ja nüüd tatsab hoolega.
Mõned sõnad ütleb ka - no muidugi ikka AUTO ning kõik võimalikud variandid sellest, aga siis veel näiteks aitähh ja anna. Tundub vahest, et ütleb emme, aga pole päris kindel, mis see tähendab...
Tommile meeldib raamatuid vaadata, telekas teda ei huvita (v.a mõned värvilised ja muusikaga reklaamid). Autodega mängib ta hea meelega ning õues jalutada ja ümbrust vaadata meeldib samuti. Lastelaule kuulab hoolega ja tantsib alati kaasa, kui rütmilist muusikat kuuleb. Viimase aja lemmiktegevus on piltide vaatamine, Tommi võiks vist tundide kaupa riiulil olevaid fotosid vaadata. Näitab näpuga ühele ja teisele ning räägib omas keeles kaasa.
Meil on vahva väike põnn, kes saab homme aastaseks!

Tipa-tapa Tommi astub

Tommi tatsab juba mõnda aega ja iga päev aina rohkem. Mõni nädal tagasi hakkas üha kindlamalt seisma, siis tegi paar sammu nagu kogemata, edasi juba mõned rohkem, aga kui miskit käeulatuses polnud, potsatas ikka pepu peale ja läks käpuli edasi. Siis hakkas ära unustama, et seisab, eriti kui midagi käes oli. Vennad muudkui treenisid teda tublisti.
Viimased päevad astub Tommi aga täitsa hoogsalt, kuigi tasakaal kaob veel ära ja käpuli saab kiiremini edasi. Ootasime koguaeg esimesi samme, aga nüüd ei teagi täpselt, millal ja millised need olid... Mul on jälle kurb ja rõõmus meel korraga - meie tilluke beebi...nii vahvalt kõnnib...

Kõik-kõik on uus septembrikuus...

Just nagu sai alles suveriided ja päikesekreem välja otsitud, kui äkki juba sügis käes nagu nalja! Titadel, kodustel emadel ja tööl käivatel isadel pole suurt vahet, aga koolilastel algab uus elu. Nii tuli ka Rolandil ja Martenil suvistest parkourijatest koolijütsideks ümber kehastuda (parkour, muideks, on selline vinge liikumiskunst, kus peab igasugu võimalikes ja võimatutes kohtades hüplema ja karglema, mööda seinu ja katuseid turnima ning tegema monkey`t ning muud. Sellest ka pidevad sinikad, muhud, vigastused ja venitused. Kunst tuleb hiljem :).
Käisimegi täna kõik koos poisse aktusele saatmas ja koolimaja uudistamas. Pole ammu koolieluga kokkupuuteid olnud, aga päris huvitav on see tänapäevane kool. Koridoris ekraanid, mis näitavad kuhu ja millal minna, igal oma garderoobikapp, koolil oma kodukas ja rääkimata e-koolist, mis vanematele küll abiks on. Tehnilisest küljest palju uut, aga eks näe, kas muu on samaks jäänud - vahetusjalanõude jama, söök ei maitse, vahetund on liiga lühike, õppida liiga palju, õpetajad teadagi millised, kiusamine jne. Teisest küljest jälle uued sõbrad ja tegemised.
Parkour on aga endiselt IN, ega siis koolipäev lõpmatuseni kesta!