Emme Ebe

Mõne nädala eest ütles Tommi äkki "Ebe". Alguses tundus, et kogemata, aga siis rääkis ta juba "emme Ebe". Muidugi, kutsuvad ju kõik teised emmet hoopis ebeks ja üldse mitte emmeks. Lihtne järgi öelda ka! Nüüd on vahetevahel emme Ebe jutus koos ja siis jälle eraldi: Ebe auto, emme auto ja emme Ebe auto, õhtul läheb Ebe tuttu ja emme tuttu ja emme Ebe ka tuttu.

Kevadkoristaja või kes?

Meie maja läheduses on väike laste mänguväljak. Mõned pingid plaaditud alal, liiva peal kiiged ja liumägi. Tommile kiikuda ei taha ja liumägi on tema jaoks veel liiga suur, aga jalutamas käime seal ikkagi. Väljakult näeb hästi autoteele ja Tommi sammub koduuksest välja astudes otse sinnapoole. Rühib mäeküljest üles ja seisab tee ääres valvel, jälgib autosid.
Täna märkasime, et platsi juurde sõitis dziip ning välja tuli naisterahvas, kes võttis autost suured tangide või näpitsate moodi asjandused, kilekoti ja asus siis prügi üles korjama! Tõesti, päeval käivad seal lapsed mängimas, aga eks siis muul ajal kogunevad noored või vanad ning nendest jääb järele tohutu praht ja prügi. Õudne, et inimesed viitsivad niimoodi reostada...
Ei teagi, kas tänane prügikoristaja oli vabatahtlik, kelle lapsed seal samuti mängivad, palgaline inimene või siis äkki mõni pahateoga (näiteks prügi mahaloopimisega) hakkama saanu, kes saadeti ühiskondlikult kasulikku tööd tegema... Tänuväärne igatahes. Mitte et ta väga korralikku tööd oleks teinud, (kõndisime hiljem mööda), aga siiski puhtam ümbrus.

Koogimeister Marten

Marten on üks igati tegus laps. Jõulude ajal näiteks aitas jõuluvana ja tegi talle sugulaste-sõprade jaoks omalt poolt ka kingitused valmis ning pakkis äragi. Puutööd meeldib talle samuti teha, issi abiga valmis vägev linnumaja, mis samuti päkapiku kotti rändas ja seejärel meie rõdule.
Viimasel ajal on meie kõigi rõõmuks haaranud teda koogivalmistamise tuhin, vist seotud kooli kodunduse tundidega või siis ehk sellega, et ülejäänud pere ei pööra piisavalt tähelepanu magusa valmistamisele.
Ja kooke ei söö me mitte ainult pereringis, vaid Marten on neid vaaritanud ka sünnipäevadeks, näiteks onu Tarmole.
Tore kokaraamat "Poisid köögis" aitab teda retseptide valikul ja siiani on kõik väga maitsvad olnud. Vahepeal tabas Martenit muffinivaimustus ja äsja proovis ära vanaema poolt suguvõsas kuulsaks küpsetatud retsepti, mis koosneb juubeli tordipõhjast, õunakastmest ja võikreemist. Nämm!

Liblikas

Täna nägime Tommiga selle aasta esimest liblikat! Sõime hommikuputru ja liblikas lendas akna taga. Kirju oli! Lapsepõlvest tean, et millist liblikat esimesena näed, selline tuleb ka suvi. Usun küll, siiani. Nii et meie suvi tuleb värviline! Tommi teab liblikat raamatust näidata ja nüüd nägi esimest pärisliblikat ka.
Ootame sooja ja kirjut suve.

Kevadine mötisklus

Päike paistab ja nii vahva on õues! Enam ei ole seda igavat lund, hoopis lombid ja ojad igapool! Mis huvitavat prahti ja kive ja oksi lume alt välja on ilmunud! Üldse ei taha enam seal rohelises titaautos istuda, palju põnevam on jalutada ja uurida. Ei noh, ega jalutada pole aega, tuleb sörkida - siis saab kiiremini edasi. Ükspäev leidsin palli näiteks. Hoidsin seda tugevasti peos, vahepeal viskasin vette ja auto alla, pärast kadus ikka ära.
Aga huvitav asi, emmele praegu vist õues ei meeldi, on koguaeg natuke virila näoga ja tahab mind pidevalt tõsta ja tirida. Mulle jällegi meeldib veelombis. Panin oma käed sinna sisse, tahtsin katsuda. Kivid on huvitavad, eriti need, mis pori sees. Autod on ka toredad, patsutan nende rattaid ja panen põse vastu tulesid. Emme huilgab ja üldiselt segab minu tegevust. Naabri auat jooksen vaatama, ta teeb mulle auh-auh ja mina talle vastu, aga emme ei luba aia juurde minna. Tahab mind tuppa meelitada... Karjun! Äkki saab pihta, et ma ei taha tuppa veel. Mulle meeldib õues ukerdada. Homme jälle!