Maikuine meie

Sellised me oleme kõik viiekesi koos ja selliseks pildistada oskas meid Harriet. Perepilte on meist millegipärast vähe, ikka on keegi puudu (või üle). Aga siin see ongi see ongi see ongi see!

Targu terveks

Kui leidub veel kedagi, kes Nele blogi ei loe, siis nüüd oleks õige aeg seda viga parandada. Eriti kui nohu ja köhaga kimpus. Sest Nele teab asju (nurga alt), mida paljud ei tea ja oskab neist asjust ka suurepäraselt kirjutada.
Mida teha kui lapsel nohu kallal - mulle praegu nii tarvilik teema. Võib ju mõelda, et mis see nohu siis ära ei ole, aga tillukeste laste puhul on väike nohu ka suur jama. Ei taha apteegikaupa (ega sealt suurt midagi ei anta 1a.2kuusele)!
Ja sinna tervisekooli olen ka ammu registreeritud. Tulge ka!

Mida mina soovin...

Mina soovin, et Tommi saaks terveks ja juba nädala kestnud nohu läheks üle. Et saaks teda õue viia lund ja lumememme vaatama, et saaks külla minna või jõuluturule. Välja.
Soovin, et torm ja tuisk saaksid otsa. Et saaks majauksest ilma kaevamata välja, et saaks garaaziukse lahti ja pärast kinni. Et auto ei jääks tänavale lumme kinni just sel hetkel, kui kedagi kodus pole, kes aitaks.
Et vesi poleks ära täpselt siis, kui Tommi kakab - ja palju. Või kui kõik potid on pesemata ja seega pole milleski süüa teha.
Tahaks, et prügiauto tuleks...
Terve laps, normaalne ilm ja vesi kraanis - sellised väikesed argised soovid on mul. Ehk täituvad...

Meie muusikamaailm

Tõenäoliselt oleme üks paras telekavaatajate punt. Pereisa Toomas jälgib põhiliselt spordikanaleid (kui saaks :), minul tuleb koduperenaisena kohustuslikult ära näha mõned õhtused seebid, igasugu tantsivad ning laulvad tähed ja poisid armastavad action filme, põgenemist ja muud kräud. Tommi suur telekahuviline ei ole, talle meeldivad endiselt reklaamid, nende särtsaka muusika ja kiiresti vahelduvate piltide ning värvidega. Vahest jääb ta mõnda multikat vaatama, aga mitte kauaks. Kui tuleb näiteks Laulukarusell, siis see köidab Tommi tähelepanu samuti. Telekas on teinekord nagu õhtuse olemise taust, keegi otseselt midagi ei vaata, aga kinni ka ei pane. Kui ise ei vaata, on teleka mõtetu müra vahel häiriv, eriti juhul, kui käib tulistamine, tagaajamine ja kisa...aga tuleb teiste vaatajatega arvestada.
Varem panin taustaks alati muusika mängima, nüüd armastan rohkem vaikust. Päevasel ajal Tommiga kahekesi olles hoian viisori kinni, aga plaate kuulame Tommiga peaaegu iga päev. Teinekord minu, siis jälle Tommi tahtel. Hommikuti läheb Tommi vahest ise plaadimängija juurde ja hüpleb seal niikaua, kuni ma aru saan, et nüüd tuleb lastelaulud kõlama panna. Vana hea Entel-tentel on muidugi suur lemmik! Alguses kuulasin isegi huvi ja äratundmisrõõmuga, praegu hakkavad sõnad jälle pähe jääma. Muidugi on tentelite suur pluss peale vahvate laste ka pillid ja instrumentaalosad - pole mingit süntekat, vaid ikka tasemel bänd!
Lastelauludega plaate meil on mõned veel. Tingel-tangel on täitsa tore plaat, seal kuuleb ka poiste hääli rohkem, aga kõik lapsed pole väga viisipidajad. Listra laulustuudio lapsed aga on seevastu väga musikaalsed ning nende plaat on igati korralik. Mõned laulusõnad on natuke tobedad, näiteks laulab üks väiksemat sorti tüdruk, et "poisid-poisid, vaadake te ette, tüdrukuid on sirgumas blonde ja brünette, kõik on nagu nukukesed ilusad ja head, sina aga ühel päeval kaotada võid pea"...või ei ole imelik?
Sõnadest rääkides, Tommi sai sünnipäevaks ka Kuldse Trio "Laule ja muinasjutte kogu perele". Esimene laul perele algas kohe viina ja õlle joomisest, vist küll mingi printsessi pulmas, aga ma ei tea, võibolla on minus asi, sest Tommi sõnadest veel aru ei saa, aga ma panin igatahes kinni. Tundus rohkem saunaõhtule sobilik olevat.
Ka suured inimesed teevad lastele mõnusat muusikat. Meie kuulame tihti näiteks minu meelest täiesti suurepärast Hedvig Hansoni plaati Emalaulud. Kustas Kikerpuu imeilus Hällilaul, lahedad rahvalaulud ja üldse väga heade seadetega ning südamega lauldud.
Tanel Padarit kuulame ja Anu Tauli ning üht-teist veel. Võtan hoogu, et oma suur plaadikast kapist välja tirida ning poest uusi lastelaule osta.
Nüüd kui ilmad külmad, nina nohune ning välja tihti ei saa, on muusikast palju abi. Tommi mängib toredasti omaette ja kuulab, vahel seisab maki kõrval ja uurib, kust see heli tuleb. Kahjuks kadus ära pult ja seetõttu ei saa näiteks vaiksemaks-valjemaks keerata ega edasi kerida. Entel-tentel hakkab näiteks saunalaulu kohapeal hüppama ja sealt edasi kuulata ei saa...
Aga mida teie kuulate-vaatate?

Gurmeeline :) nädalavahetus

Toit on elus olulise tähtsusega - teadagi. Mida vanemaks, seda rohkem rõõmustad, kui midagi eriti suurepärast hamba alla satub. Pere ja sõprade olemasolu on niisamuti tore, vanusest hoolimata, alati. Panna need asjad kokku (ei, mitte et kedagi pannile panema hakkaks) ja tulemuseks saabki ääretult lustaka ürituse. Möödunud nädalavahetusse mahtus neid mitu.
Reede õhtul kogunesid Salu uulitsasse tüdrukud e. sõbrannad. Tommi oli ainus mees :) kaheksa naisterahva (tilluke Simona sealhulgas) keskel ja pidas ennast viisakalt üleval, lastes naistel naistejuttu ajada kuni üsna hilise tunnini. Sai pitsat, kooki ja kalamarja, kokakunsti suursaavutused jäid küll paraku kesiseks, aga seeeest seltskond oli hea. Tüdrukutega on alati huvitav ja lõbus - sellised haritud, mitmekülgsed ja ärksad on nad kõik.
Laupäeval tulid Viljandist vanavanemad ja gurmee nädalavahetus hakkas ilmet võtma, sest vanaisa oli põdrajahil käinud ning tulemusena ilmus meie kappi maksastrooganov ja pasteet, millele vastast ei leidu. Aga kuna vanavanemad jäid lastelastega koju, siis vanemad tõmbasid kammiga läbi juuste ja läksid Toiduakadeemiasse sõber Ennu õnnitlema. Enn oli sünnipäevaürituseks kutsunud oma inimesed Toiduakadeemiasse süüa valmistama, seda Vertigo koka käe all. Olgu öeldud, et kokkamisele lisaks joodi ohtralt veini ning algusest peale oli tuju hea. Nässu midagi ei läinud ning valmistatud neljakäiguline õhtusöök pisteti lõpuks kibekähku pintslisse. Eelroog tehti toorest tuunikalast, supp (imemaitsev!) tomatist ja kitsejuustuga, praad likööriga hautatud kapsast, pardilihast ning magustoit mascarpone-vahukoore-küpsiste-kirsside-kohvi segu. Lihtsalt superhästi tuli välja ja samas saime mitu head toituvalmistamise nõksu teada! Milline lahe üritus!
Akadeemiast suundusime külla Urmasele ja Annelile, kes pakkusid Urmase sünnipäeva puhul sushit ning kirsi-sokolaaditorti, mis maitses tõeliselt hästi. Anneli võiks ka vabalt kokkamist ja küpsetamist õpetada, temal on selle peale annet ning kogemus olemas.
Pühapäeval aga läksime Meritoni hotelli isadepäeva buffeele. Oma perele lisaks võtsime kaasa ka vanaisad-vanaemad. Lauad olid lookas, saksofon mängis ja poisid meisterdasid isale-vanaisadele kaarte. Ainult Tommi oli paraku üsna unine ning meie pidulikust lõunast mitte eriti vaimustuses. Siiski saime lühtri all head-paremat maitsta ning isade terviseks toostida.
Nüüd võib mõned päevad vee ning leiva peal olla...aga !, ei, põder ootab meid kapis ja seega saame hõrgutiste peal edasi elada! Varsti sobib meilegi tera, mis ühest blogist leidsin:
I have the simplest taste. I am only satisfied with the best.
/Oscar Wilde/