Täna hommikul oli küll tore tõusta! Eelmisest õhtust kraanikaussi kummitama jäänud mustad nõud olid imeväel kadunud ja laud kenasti korras ning kaetud - kohvi auras kannus ja puder ootas potis. Minu taldrikule oli seatud üks värske croissant, kimp tulpe ja kätekreem. Samasugune tore taldrik ootas ka Viljandi vanaema, kes meil parasjagu külas viibis. Lilled vaasi, kreemid kappi ja siis saime mõnusalt kohvitada ja süüa. Aitäh meie meesperele!
Pärast käisime veel meremessil ning Tommi patseeris vanaema ning Marteniga õues - päike paistis kui kulda! Päike muidugi näitas halastamatult kätte ka mustad aknad ja niisiis ei jäänud muud üle, kui tuli natuke vahelduseks küürida. Korraks särasid sisse ka Enn ja Riina, kes tõid mulle ära eelmisel päeval saamata jäänud lilled. Tänud teile, Raul, Enn ja Tanel! Nimelt oli "veiniklubi" kokku kutsutud, aga paraku me minna ei saanud.
Eile päeval käisime onu Ülaril külas, poisid said motikad kuumaks kütta ja Tommi tatsas õues, vaatas koeri ning leidis lõpuks puuriida tagant hiigelauto. Peretütar Johanna keeras aga rooli ja jünger Tommi vaatas õnnelikult kõrvalistmel pealt. Auto õnneks seisis ikka paigal, aga kujutleda võib, mis nii umbes 10-15 aasta pärast toimub samas situatsioonis...
Õhtul aga vaatasime sõprade-sugulaste seltsis eurolaulu või eesti laulu või misiganes see siis peaks olema. See lauluasi ei vääri pikemat juttu, küll aga oli tore koos pizzat süüa ja Marteni tehtud doomino-kooki ka.
Päikest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar