Head uut aastat!! Ja Tommi esimene kinoskäik

Aasta tuleb kiire - nii nagu aastavahetus, nii läheb ka saabuv aasta :). Ega eelmise aasta viimasel päeval ei olnud tõesti meil aega mökutada, ikka täies tempos! Selgus, et poistel vaja hoiupõrsa kroonid ära vahetada (jah, poleks muidugi just sel päeval pidanud seda tegema, aga uuel aastal uued rahad ja ei mingit jama...), läksime siis kõik koos panka ja aastaid kogutud raha kõlises aparaadist sisse - mõni valeraha, kirjaklamber ja muu praht ka sekka! Tommi vaatas pealt ja lükkas käega takka. Kroonist kahju! Mul on tõesti krooninostalgia ka. Lõpetasin keskkooli just sellel aastal kui kroon tuli. Aktus ja pidu lükati päeva võrra varemaks, kuna koolist sai rahavahetuspunkt. Viimaste rublade eest ostsime sületäite kaupa lilli, käisime juuksuris (juuksuris läks elekter ära, minul jäi pool pead märjaks ja juuksur pani lakiga tuka üles :). Ja siis ostsime pundiga peale aktust ja enne pildistamist kohvikus konni :), no sel ajal tegime kõike koos "pundiga". Mis selle kohviku nimi oligi nüüd, appi... Igatahes pildistamine oli väga lõbus... Aga järgmisel varahommikul sõitsime 33 bussiga kodu poole ja oma koolist mööda, kus rahavahetus vist juba hooga käis (või ei käinud) ning klassivend lausus üle bussi kuulsad sõnad: "noh, mutid, lähete nutsu vahetama, jahh"!!! Hahaa, meil oli nalja nabani :)
Oi, aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada :). Hoopis, et vahetasime ära kroonimündid, lapsed said rikkaks ja siis läksime poodi. Samal ajal viisime Tommi Juku mängutuppa, sest ammu soetatud voucherit ei olnud ju muul ajal aega kasutada, kui kehtivuse viimasel päeval :):): Kassa järjekorras seistes helistati muidugi Jukust, et laps on üksi ja hüüab emmet. Suuremad vennad nimelt, kes teda vaatama pidid, hängisid kusagil kõrgema korruse peal. Kisa-kära-jama, aga õnneks Tommil tegelikult polnud midagi häda, lihtsalt hüüdis vahepeal ja eks ta natuke oli ehmatanud.
Õhtul käisid vahetustega külalised - algul ühed suusatajad -saunatajad ja pärast tulid Kirsikesed meile sööma ja telekat vaatama. Ei jaksanud sel aastal kuhugi külla minna ja kodus oli tõesti mugavam. Tegime isegi paar tantsu :) ja Urmas ning Toomas kehastusid öösel ümber maailmaränduriteks Tätteks ja Matvereks ning väisasid Muraste sugulasi. Ega siis peod ei saa pidamata jääda :).
Nii läks meie aastavahetus ja soovime kõigile Head uut ja elamusterohket aastat!!

Aga eile käisime Tommiga kahekesi kinos - Tommi esimene kinokogemus. Filmiks oli Artises "Politseiauto Pelle". Heh, Tommi istus terve filmi aja minu süles, vahepeal käisime väljas ka, alguses mahla ja kommi ostmas, siis pissil. Eks ta natuke pelgas, heli oli vali ning filmis suur mürgel. Pelgasin küll, et vaatamine jääb lühikeseks, aga talle vist meeldis ja ei meeldinud korraga. Ekraan oli harjumatult suur. Pärast istusime korraks kohvikus ja käisime toidupoes.
Ootame juulit - siis pidi Carsi teine osa kinodesse tulema!

Ahjaa, ja tähtis asi - aastavahetusel hakkas Tommi oma rattaga sõitma. Vanavaemad kinkisid selle ratta talle teiseks sünnipäevaks, kuid siiani on ratas olnud talle natuke liiga suur ja huvi vähene. Aasta viimase päeva õhtul istus ta äkki lihtsalt ratta selga ja hakkas väntama! Vaat siis - kõik on õiges ajastuses kinni :).

Head vana aasta lõppu!

Ja juba ette ka head uut aastat - tulgu reibas ja mäletamist väärt! Loodan, et teil olid mõnusa jõulud ja lumi pole konti murdnud. Vaid paar-kolm-neli postitust tagasi olid blogis-elus lumejutud - nüüd jälle. Suvi oli nagu unenägu...
Mis seal ikka, meil on kodus kolm tubli lumelabidaga vehkijat ja mina ei saa kurta. Kui külavaheteid ka keegi nii usinalt roogiks!
Jõulud läksid sel korral nii kiirelt, vist selle tõttu, et lisa vabu päevi ei olnud eriti. 22. detsembril ja veel 23. ostsin päkapikkude eest viimaseid kingitusi ja toitu ning 23. detsembri õhtul istusime juba Ülari ning Triinu juures jõululauda. Jõuluvana tuli suure kotiga ning kõik said hunniku kinke. Lapsed natuke pelgasid ja Tommi laulis oma selle aastast "kivil istus väike konn" laulu õige tasa... Jõuluvana oli pai ja ei hakanud vitsakimbuga vehkima, ega tal vist polnudki seda. Tommi sai näiteks puldiga Hummeri ja kõiksugu toredaid asju veel.
Järgmisel päeval - jõululaupäeval - asusime hommikul kibekähku koristama ja pidin poole kolmeks juba Kaarli kirikus olema. Laulsime kooriga kella kolmesel kontserdil ning sellele järgneval jumalateenistusel. Kirik oli rahvast täis ja meeleolu oli väga pidulik. Tommi jäi küll issi ja vennadega koju, aga kirikus oli palju lähedasi ning peale jõululaupäevast jumalateenistust häid pühi soovida on hoopis teistmoodi.
Kodus vaaritasime söögid valmis (sain Sadamaturult kõiksugu head kodust kraami - aitäh, Mai, info eest) ning siis tulid ema-isa ja Kirsode pere meile. Kingitusi jätkus sellessegi õhtusse kuuse alla.
Laupäeval kihutasime lumesajus Viljandi poole ning õhtul sõime koos Toomase vanemate ja vendade peredega suurepärast jõulurooga. No nagu eelmistel aastatelgi, minu jaoks oleks piisanud vaid Maie tehtud pasteedist ja Jaanika tehtud leivast. Aga ei, saime ka jänest, hane, Maie oma tehtud verivorsti ja sülti ning sada muud asja. Jõuluvana tuli ka ja väikesel Stenil oli sel aastal esimesed jõulud :). Marii oli kõige tublim laulja ja luuletuste lugeja.
Pühapäeval sõitsime õhtul tagasi ja läbi see jõuluralli selleks korraks sai. Aitäh jõuluvanale ja päkapikkudele ning tublidele vaaritajatele!!

Rolandi fotod

Üks Rolandi hobidest on pildistamine. Vahel katsetab Tommit pildile püüda, vahel teeb looduspilte nt. õhtusest taevast meie rõdul, aga mõnikord läheb koos oma onu Tarmoga fotojahile. Suvel sõitsid nad motikaga siin Tabasalu kandis, mere ääres, mõned korrad käisid vanalinnas ja Pirital ning ükskord jalutasime nendega koos Kadriorus. Tore, et onu teda kaasa võtab ja juhendab. Ta on just piisavalt vana, et eeskujuks olla ja samas teismelise jaoks veel piisavalt noor ning cool :). Minu meelest teevad nad päris ägedaid fotosid ja loodame, et Rolandil pildistamise tuhin üle ei lähe.

Ikka see Jaapani teema :)

Kuulan teisest toast, kuidas Tommi oma armsa Pritsimehe ja Kiisuga mängib: "nooh, Kiisu, sõidame nüüd Jaapanisse. Lähme seda karated otsima!". Paar sammu edasi: "vaata, siin see karate ongi".

Pisike paks poiss :)

Hiljuti ühel tuttava lapse sünnipäevapeol mängutoas ütles üks väike tüdruk Tommile, et "kuule sina pisike paksuke poiss, tule eest ära" (ära koperda vms). Mina seda pealt ei kuulnud, aga Marten, kes Tommiga ringi jooksis, tema mulle rääkis. Tüdruk ise oli vaevalt Tommist pikem (küll aastajagu vanem) ja ise väheke kopsakam, nagu Marten viisakalt arvas. Et äkki oli keegi sellele tegusale plikatirtsule niimoodi öelnud... Ajas naerma küll terve see situatsioon ja ma kujutan ette, kuidas Tommi teda arusaamatult jõllitas, aga muidugi on ka natuke kurb, et juba kolme-nelja aastaselt selline jama algab...

Emme ja Tommi suvine päev Kadriorus

Päev peale Tommi sünnipäeva septembri alguses võtsin kätte ja läksin Tommiga Kadriorgu, ainult meie kaks. Tegelikult ma suur lapsega ringitrallitaja ei ole, eksime oma tavaliselt rajalt kõrvale suhteliselt harva ja ei tavatse niisama kusagil mängimas, külas või avastamas käia - üritusi ja tegemist niigi palju...
Mõnikord tuleb aga lihtsalt rutiinist lahti lasta - niisugune tunne oli sellel päeval. Paar korda oleme ennegi Tommiga Kadrioru kandis käinud - staadionil jalkat vaatamas ning mõned korrad jalutamas. Seekord tüürisime kohe mänguväljakule. Tommi oli seal teist korda ja mäletas neid atraktsioone küll, aga ühest liumäest ei julgenud ta tükk aega alla lasta. Mõned suuremad lapsed mürasid ja Tommi pelgas natuke. Lõpuks sai ta sealt keeruga liumäest alla ning rõõmustas väga! Tegi kohe mitukümmend tiiru peale :). Ronimise kohti ja kiikesid on platsil mitu ning tegevust jätkus.
Lõuna paiku mõtlesin natuke süüa (Kadriorus käies peab ikka kohvitama ja jäätist sööma :) ning läksime siis mänguplatsi kõrval olevat maja uurima, kuna sealt paistis avatud kohvik. Sattusime Miia-Milla-Manda muuseumi, millest olen vaid kuulnud (ja Triinu postitusi lugenud). Sees oli hubane ja sõbralik, ostsin piletid ja läksime kõigepealt muuseumi uudistama. Tommile meeldis muidugi punane vanaaegne auto, mille sisse sai istuda ja veel tilluke maja, kus "elas" suur roosa jänes.
Veetsime muuseumi ruumides kohe päris hulga aega ja kuna polnud palju rahvast, siis oli eriti tore. Vahepeal käisime kohvikus söömas, Tommi jõi jäätisekokteili ja sõi pirukat, mina sain väga maitsvat kohvi (tõesti, presskannu oma ja mitte mingit jubedat lavazzamasinavärki, mis mulle üldse ei maitse). Ka nõud olid armsad lastepärased ja küpsistele näod pähe maalitud.
Pärast turnis Tommi mänguväljakul edasi ning nurus päris jäätise ka välja.
Tunnid läksid kiiresti ning miskipärast tundus taevas eriti sinine ja veedetud aeg eriti väärtuslik. Peaksin tihemini ettevõtlik olema, sest sügiselõhnalisest septembripäevast jäi supermõnus mälestus.

Autol ja autol on vahe

Ükspäev sõitis koduteel meie ees keegi Lexusega. Tommi küsis, et mis auto see on ja mina vastasin, et on Lexus. "Luksuslik auto", teatas Tommi uhkelt.
Peale väikest naerukihistamist näitasin üht Fordi ja uurisin, kas see ka luksuslik on, aga Tommi teatas täiesti kindlalt, et Ford ei ole luksuslik auto.

Täna on Tommi sünnipäev,

seda ei juhtu iga päev, sünnipäevalaps, sa ole ikka kraps :). Sügis on jälle kätte jõudnud ja meie väike poja sai täna juba kolmeseks!! Imetillukese beebi asemel on pikaks sirgunud poisiklutt, nii see aeg lendab tõesti!
Sõime koos Tallinna vanavanematega kooki ja torti - Tommi puhus oma kolm küünalt ära ja veetis aega uute autode ning autogaraazhiga.
Ilusat uut eluaastat sulle, armas poeg!

Head kooliaasta algust!

Head uut kooliaastat kõigile õpilastele, õpetajatele ja koolilaste vanematelegi! Tommi vennad kihutasid ka hommikul aktusele - Marten käib nüüd 7. klassis ja Roland gümnaasiumi esimeses klassis. Täna on küll ilus päike väljas ja loodame, et nii jääbki!

Toomas-poiss :)

Tulime eile õhtul Viljandist ja meid pidas enne Tallinnat kinni liikluspolitsei, kes tegeles tavalise pühapäevaõhtuse luuramisega maantee ääres. Meie vedasime aga paati ja see paistis olevat põhjus, miks rajalt maha võeti - et kas paberid korras ja kas nii suurt laeva ikka vedada võib. Kõik oli korras, politsei vaatas dokumendid üle ja ütles Toomasele lõpetuseks natuke üleoleval ja samas isalikul toonil: "Noh, Toomas-poiss, sõitke aga rahulikult edasi." (ise umbes 5-10a. "Toomas-poisist" noorem...)
Oi kui raske oli naeru pidada!!!

"Emme, vaata mis mul potusse tuli!"

Emme vaatab ja seal ta ongi - sulaselge piss!! Musi-kalli, kiitused ja hea tuju kõigil! Jälle selline asi, millest poleks arvanud, et nii suurt rõõmu võiks tunda :) - laps nõustub potile istuma ja oskab sinna sisse midagi teha ka!
Kuum suvi sundis lõpuks mähkmed maha võtma, enam teisiti ei saanud. Enne oli täielik potijama, sest Tommi ei nõustunud üldse sinna peale istuma ja ega mähkmeteta olla ei tahtnud. Võitlesime vahetevahel natuke, aga ilma suurema tulemuseta. Ega me väga pole üritanud, vaid rohkem valmisolekut oodanud (enda ja lapse :).
Ka nüüd ei tahtnud Tommi alguses potile minna, ei mingi hinna eest. Ei saanud kommiga meelitada ega kleepsude panekuga, miski ei mõjunud. Aga issi ta kuidagi esimest korda potile sai (tal on enne ka paar korda õnnestunud tegelikult) ja varsti sai pott omasemaks. Kõige alguses, kui kuumade ilmadega koguaeg väljas olime, siis pissis laps hoopis väljas püsti seistes - see sobib ka, eks ole.
Nüüd on nii, et ilma püksata ringi traavides läheb kõik nagu lepase reega, potti tulevad nii number 1 kui number 2 (on ikka koomilised väljendid), küll aga ei lähe potiasi nii libedalt, kui parasjagu püksid jalas (ilma mähkmeta), aga see on järgmine samm ning muidugi ka öine potitamine. Üks samm korraga?
Igatahes on potti tegemine meil praegu kuum teema ja nagu öeldud - suur rõõm, et üks oskus jälle lapsel olemas!

Tommi jutud

Meil külas käies või ise külas olles võib teistele tunduda, et Tommi eriti jutukas poiss ei ole. Tegelikult räägib ta päris palju ja on lihtsalt üsna häbelik. Pudikeeles pole ta kunagi väga rääkinud, alguses hakkas üksikuid sõnu ütlema ja nüüd, mõne kuu pärast kolmeseks saava lapse kohta on ta kõne hästi arenenud. Nagu tema-ealisele kohane, mõjutavad teda muidugi lähedased inimesed. Näiteks. Tommi näeb taevas lennukit lendamas. "Oh mis haige lennuk", näitab ta üles taeva poole :).
Või: hakkame Tommiga õue minema: "Emme, pane mulle kossid jalga!" ütleb ta. Ja: Tommi viskab meres külili ja tõstab ühe käega adru veest välja: "Oi, rõve-e", venitab ta sõnadele vastava tooniga. Võite oletada, kes meie peres niimoodi räägib...
Täitsa arusaamatuid sõnu pole tal ka kunagi olnud, aga mõned asjad ütleb ta üsna enda moodi. Näiteks "riisu" (reha), "mammumämmi" (jogurt), "tahan kätudega õue minna" (ilma kinnasteta), "lilleõievesi" (lillede kastmise vesi) jne. Neid naljakaid omamoodi sõnu hakkab järjest vähemaks jääma. Mina-vormis rääkima hakkas ta umbes aprillis. Käänded-pöörded tulevad ka veel mõnevõrra imelikult välja: "lähme trepistest alla", "mul on käed tainasega koos", "tahan viskada", "hüppan auki" jms.
Tihti saab päris nalja kohe tema jutuga, nii hästi kukub välja, et patt oleks kirja panemata jätta:

Elutoa aknast paistab päike sisse. Tommi tahab seal mängida, aga hirmus palav on ja päike paistab silma. Tommi läheb elutoa lampi põlema panema: "ma panen lambi põlema, siis ei paista seal päikest".

Sepp ja Avandi laulavad telekas oma kuulsat "me suitsu ei tee" ja Tommi vaatab neid äratundmisrõõmuga: "need on need suitsuonud!"

"Papukesed ka Tommile. Teine papu ja üks papu".

Issi Toomas on Ahvenamaal kalaretkel ja helistab õhtul koju. "Tule külla, issi", räägib Tommi telefoniga.

Vanaemaga õues. "Mis sa sealt põõsast otsid?" uurib vanaema. Tommi: "Vitamiini".

Emmega naabritädi maja juures. Emme mõtleb kõvasti: "Peame naabritädile raha ära viima, raha jäi natuke üle". "muidu raha nutab", targutab Tommi.

Tommi vaatab aknalaual olevat kärbest: "Emme, aknalaual on putu. Aga las ta olla seal omaette. Siis ta vaatab raamatut ja mängib ja vaatab beebi-tv-d ja".

Vanaema teeb Tommile süüa, aga Tommil on parasjagu midagi kadunud, mida vanaema peaks üles otsima. Vanaema räägib Tommile, et ta ei saa otsida, kuna peab mikroahjust toidu välja võtma. "Aga otsi siis teise käega", ütleb Tommi.

Tähtis sündmus juunikuus

Roland lõpetas heade hinnetega üheksanda klassi ning tegi ka eksamid hästi. Sügisest asub ta gümnaasiumisse õppima. Käisime lõpuaktusel ning tähistasime tähtsat päeva koos sugulaste ja sõpradega. Tuult tiibadesse!

Pildid koos sõbraga - nagu vennad, eks?!

Parkuuri hooaeg täies hoos

Poisid käisid nädalavahetusel Viljandis ja sellest sündis jälle üks juutuubi klipp. No lõpp läks natuke käest ära, aga kuuldavasti pääses David väikese mõraga ninaluus...
Marten on vahepeal endale uue hobi leidnud ning tema põhiline aeg läheb tõukerattaga trikitamise peale. Aga kuna tõukekas läks äsja suurest harjutamisest pooleks, siis selles videos on tema ka parkuurikambaga koos.

http://www.youtube.com/watch?v=4BTiWbV1mhk

Unejutud

Tommi magamamineku rituaalidest kõige tähtsam on raamatute vaatamine. Kõigepealt pesemine ja pidzaama, siis hunnik raamatuid, mis tuleb kõik läbi vaadata. Öökapil seisab neid mitu, vahepeal vahetuvad, aga põhiliselt ühed ja samad.
Laste puhul on alati tore see, kuidas neile ette lugedes tekst pähe jääb ja ega siis enam sassi minna ei tohi - nad kohe teavad! Tommil on ka nii mõnigi lehekülg pähe kulunud (huvitav, ega mulle endale küll meelde ei jää).
Praegu on kõige tähtsam raamat Walt Disney "Pinocchio". Alguses vaatasime pilte ja rääkisime, kes ja mis pildil on. Nüüd loen ette ka, tavaliselt on teatud leheküljed, mida Tommi kuulda tahab ja siis me loeme neid mitu-mitu korda järjest. Pinocchio, vanaisa Gepetto ja Benjamin on Tommi vaieldamatud lemmikud.
Mitmeid nädalaid oli "top 5" hulgas loomafotodega "100 looma". Lõpuks jäid talle meelde kõik need sada looma - rohtlahaukurist kuni haavasikuni välja (teate seda haavasikku, eks?). Ise sain ka palju targemaks :). Praegu on loomaraamat OUT.
No muidugi Valli Vilu "Sõrmepere seiklused" on endiselt kapil, aga seda on kuude kaupa nii palju vaadatud, et praegu on Pöidlamann, PikkPeeter ja teised sõbrad üsna viimasele kohale jäänud. See oli esimene n.ö unejutu raamat.
Veel vaatame soome keelset laste traktoriraamatut, mille Tommile kinkis onu Jüri Viljandist. Tommi teab, milline traktor on Valtra, milline Zetor, ja Massey-Ferguson ning on valmis suvel onu Jüri enda traktorit ka uurima.
Suurte vendade raamturiiulist on peale "Pinocchio" jõudnud Tommi kätte ka natuke ajahambast puretud "Helisev hoiuraamat", millel viimased lehed on natuke puudu.
Hea raamat on ka tädi Manni poolt laenatud "Meie tark laps", mille puhul meil mõlemal omad huvid mängus - mina loen laste arengust ja Tommi vaatab pilte (seal on palju laste pilte sees). Peame tädi Mannile rääkima, et raamat on natuke rohkem ära loetud, kui laenuks saades...
Ja muidugi "Karupoeg Oskari jutud. Söögiaeg". Selle kinkis Tommile sünnipäevaks Mari-Liis koos pisikese Rasmusega. Vot see raamat on Tommil küll peas ja ausalt öelda, vist minul samuti. Võin teile ka ette lugeda, kui muid jututeemasid väheks jääb.
Kokkuvõtteks võib öelda, et magamineku aeg on meil päris pikk...

Suvi ja talv

Käime läheduses oleva lasteaias juures mänguväljakul. Suvel oli nii:

Talvel aga on hoopis nii:

Sumpasime Tommiga läbi lumehangede. Tahan seda välja, ütles Tommi. Aga peab ootama. Paar-kolm-neli kuud ja saabki jälle kiikuda :)

Meie kelgumägi

Mõnda aega tagasi sai katuselt lumi alla aetud ning maja ümber tekkis mitu mäge, nii et aknast vaadates suurt muud peale hange ei näegi. Naljakas vaatepilt!
Vabariigi aastapäeval katsetasid poisid Marteni akna alust liumäge ja isegi Tommi, kes pole siiani eriti kelgutada tahtnud, sõitis mäest alla. Saime mõned toredad pildid, täitsa iseloomulikud selle aasta talvele.

Kus sa elad?

Vaatame iluuisutamist ja Tommi mängib. Kommentaator räägib midagi soomlannast ja Tommi kordab järele "soomlanna". Seletan, et soomlanna elab Soomes ja küsin, kus Tommi elab. "Jaapanis", vastab Tommi :).
"No mis Jaapanis see Tommi elab", räägin" mina, "Tommi elab ju Eestis"!!!
"Tommi ei ela Eestis, vaid Jaapanis", ütleb Tommi.
Ei oskagi nagu rohkem midagi öelda. Jaapanis, siis Jaapanis.

Baby TV

Vanavanematelt sai Tommi jõuludeks Elioni laste teemapaketi, kuna selles sisaldub Baby TV, mis väga Tommi onutütar Mariile meeldib. Algul ei olnud tal selle vastu suuremat huvi, aga Viljandi olles vaatasid nad Mariiga koos ning nüüdseks on Tommist saanud suur Baby TV fänn. Peab ütlema, et see on tõesti lastepärane ja täitsa armas programm ning kuna seal tegelased pidevalt korduvad, siis selline teada-tuntud asi vist lastele paistab meeldivat. Vähemalt Tommi rõõmustab väga, kui tema lemmikud ekraanile tulevad - draakon Draco, papagoi Tucky ja teised. Papagoi meeldib Tommile väga, Tucky moodi laulda oskab ta juba päris toredasti: tip-tippi-tapa, pappa-tiidi-pappa... Tegelikult laulavad niimoodi juba peaaegu kõik meie peres, see on lihtsalt nii pappatiidipapppaaa :).

Suvi on ikka toredam...

Keset lumemöllu ja käredat külma tulevad soojad suvepäevad meelde ja midagi pole teha, suveaeg on palju rohkem meele järele. Panengi nüüd ilusast lumest hoolimata hoopis mõne suvisema pildi üles.
Näiteks, septembri alguses said kalamehed korraliku kalasaagi ning meie õu sai kaladega kaetud. Vaja ju võrgust välja võtta, võrgud puhastada ning kokku panna ning mis kõik veel. Ilm oli soe ja kõigil tegemist. Tommil oli eriti põnev, sest maja ees parkis mitu autot, paat ja motikas.




Siis oli samuti vahva päev, kui Kopli-Juhani talus lambaid vaatamas käisime ning Uuve juures punaseid sõstraid korjamas.

Sellised suvised tegemised, mis lund rookides ja varbaid soojendades eriliselt armsad tunduvad :)