Esimene sõna

Tommile meeldib päris hästi tähti (ja numbreid) lugeda ja viimasel ajal muudkui pärib, mis tähega mingi sõna algab. Tähti tunneb ta juba hästi, aga muidugi kokku veerida veel ei oska. Trükitähtedega raamatutest loeme koos sõnu - ettepidi ja tagurpidi (nagu Tommi ütleb). Autoga sõites vaatame ka alati, mis numbrid ja tähed meie ees ja kõrval sõitvatel autodel on. Aga eile pani Tommi oma esimese sõna ritta! Nimelt sätime vahel tähemärke, mis vanaema Maie kunagi talle kinkis. Tommi tegeles nende tähedega tükk aega ise ja äkki kutsus mind vaatama: "Emme, vaata, ma kirjutasin AHV!", veeris ta ise oma sõna. Ja (peaaegu) nii see oligi. Laualt vaatas mulle vastu "VAF". Panen pildi ka - ikkagi lapse esimene sõna :)!

The Gorgeous Blogger :)

Aitäh Triinule, et ta mulle suurepärase blogitiitli andis, kuigi ma ei vea viimasel ajal üldse välja... Aga innustusena, nagu ta ütles, on tore ikka!

1. Millal alustasid oma blogiga?
Blogi alustasin mõned kuud peale Tommi sündimist, täpsemini 2008. aasta alguses.

2. Millest kirjutad oma blogis ja mida kõike see käsitleb?
Tahtsin (teiste sõprade uudsel eeskujul) hirmsasti oma beebist ja tema arengust kirjutada, natuke muudest pereliikmetest ka, aga põhiliselt Tommist ja Tommile. Kaugemad sugulased-tuttavad saavad samuti pilte vaadata ja endalgi tore tagantjärele näha, mis toimunud on.

3. Mis teeb sinu blogist erilise võrreldes teistega?
Minu blogi on minu lapsest ja tema on minu jaoks eriline!

4. Millest sai alguse sinu blogimine?
Meenutusteks ja mäletamiseks on piltidest vahel vähe ning tänapäeval on arvutisse toksida ikka lihtsam kui vihikusse päevikut pidada. Natuke esinemisvajadust lisaks ja ongi valmis :)

5. Mida tahad muuta oma blogis?
Muuta ei oska miskit, tahaks rohkem aega oma postituste tegemise jaoks!

Nüüd kõige toredam osa sellest postitusest - saab tiitli edasi anda! Mitmed minu lemmikpostitajad-sõbrad on tiitli juba saanud (Kärt, Anu, kus on teie vastused?) ja mulle mitte tuttavate inimeste blogisid ma väga ei loe, nii et edasi annan tiitli:

- Hele`le (tema peres kasvab Tommi vanune Aksel ja mulle pakuvad nende lood seetõttu erilist huvi)
- Liina`le (Liinal aga on Tommist kuujagu noorem Miia, ka põnev lugemine ja mõttevahetuskoht)
- Tuuli`le (oma sugulasele, kes elab kaugel ja on kahe vahva poja ema)
- Kristinale (kellel on tore pisike tütar Nora)

Pean ütlema, et ma igasugu foorumeid ja naiste-perede-laste veebilehti ei külasta, aga hea meelega loen nendest peredest ja lastest, keda tunnen ja kelle mured-rõõmud minu omadega otsapidi kokku lähevad.

Head kirjutamist siis!
Ja Triinule palju õnne tänase sünnipäeva puhul - tema on üks eriliselt õnnestunud blogija, vaadake kasvõi Inglitalu!

Türgis 02.04-09.04

Eelmise reede õhtul pakkisime kohvrid, et hommikul sõpradega (loe: sugulastega. või vastupidi) koos Türki lennata. Sihiks Kemeri lähedal Kirishi külas asuv hotell Limak Limra. Muidugi oli reedel palju tegemist-pakkimist ning õhtuks kadus ära Kiisu. Kiisust ja Pritsimehest peaks ükskord pikemalt pajatama, aga tegemist on Tommi kahe lemmikmänguasjaga. Nad on tillukesed ja plastmassist ning üks ei kõlba (Tommi jaoks) ilma teiseta. Ta magab ka tavaliselt Kiisu ja Pritsimees pihus (kui just Pikne pole või mõni uuem auto). Tohutu väsimus ja õnnetus majas, aga Kiisu jäi leidmata. Tommi kisas ja mina nutsin... Kiisu nagu pereliige ikkagi (koduloomi küll võtta ei suuda). Kuidagi saime räägitud, et Kiisu jääb kodu hoidma. Reisil oli minu põhimure, et Pritsimees ära ei kaoks, aga Tommi ei tahtnud teda eriti (toast õnneks välja viia).

Laupäeva "hommikune" äratus oli enne nelja öösel, sest lennuk väljus kell 6.00. Kartsin kõige rohkem, et Tommi on jube unine ning hommik lennujaamas ei möödu eriti mõnusalt. Tommi aga oli igati viks ja tubli ning pidas hästi vastu oma esimesele lennusõidule. Üldse selgus, et ma muretsesin tublisti rohkem, kui vaja. Et kuidas need potitamised lähevad (lennukis oli jube kitsas ja hotellis), et haigused ei kimbutaks (tõin peaaegu kõik ravimid koju tagasi), et lennukis kõrvad valutama ei hakkaks (ei hakanud) jne. Lennuaeg oli küllalt lühike - 4 tundi - ei jõudnud liiga igav ja paha hakata. Nii sinna kui tagasi sõites jäi Tommi ka lõpuks magama, aga tema üles ajamine ning rihmade kinnitamine oli küll natuke problemaatiline. Unine laps vaeseke ei tahtnud kuidagi neid rihmasid ümber panna.

Peale Antalyas maandumist topiti meid kõiki bussi ja sõitsime natuke üle tunni oma hotelli. Oli väheke vihmane ja hallivõitu. Vaatasime ringi, puhkasime, saime süüa ja giidi juttu kuulata "pressikonverentsil" nagu meie reisikaaslane Georg ütles.

Pühapäeval sõitsime kohe hommikul bussiga reisile Antalyasse. Jalutasime vanalinnas, vaatasime kohalikku vaatamisväärsust - koske, pidime käima kohustuslikul käigul nahapoes ja kullapoes (nalja sai) ning olime õhtuks hotellis tagasi. Ilm polnud suurem asi, aga hakkas looma.
Õhtuti veetsime aega kas punaste diivanite või lillade diivanite peal. Kõik söök s.t kolm korda päevas buffee, lõunal väiksem õuebuffee ning jäätise-magusalett ja jook oli hinnas. Lastel (kahe pere peale kokku 5 poissi) oli alguses väike mure, et äkki jäävad nälga, aga väljas pakuti lõuna ajal hunnikutes friikaid, burksi, pastat ja kebabi ning nad elasid selle 5 tärni hotelli ikka üle :). Minu jaoks muidugi olid kohalikud salatid (oad, kikerherned jne), hautised, oliivid, apelsinid ning kastmed täiesti super. Miinuseks võib lugeda kohvi (v.a türgi kohvi, aga sellega pole lihtsalt harjunud) ning vein polnud ka suurem asi.

Mis me veel tegime?! Ühel päeval sõitsime kohaliku bussiga Kemerisse. Saime ostelda (killud jäävad alatiseks kullavaramusse) ning jalutada, jalad olid päris ümmargused kohe. Sel õhtul käisime jahisadamas restoranis, kus pakuti krevette ning lobsterit, misiganes see eesti keeles on. Oli mõnus ja maitsev ja lõpupoole natuke ohoo-elamusi tekitav sööming.
Mõnel õhtul käisime oma hotelli esisel tänaval patseerimas ja kaupa kaemas.
Ühel päeval käis terve seltskond Kemeris hamammis e. türgi saunas, mina olin Tommiga hotellis ning võtsin sama ürituse hotelli spa-s ette viimasel päeval. Oehh, see oli ikka hea - kõigepealt naha koorimine spetsiaalse kindaga, siis vahumassaazh ja pärast veel õlimassazh! Sai ülipuhtaks.
Ühel õhtul sõime buffee asemel hotelli Itaalia restoranis. See polnud just suurem asi, aga see-eest nägime oma silmaga filmilikku hetke, kus kõrval lauas istuv prantsuse mees kosis oma kaaslast. Tuled kustutati, tort toodi ja mees laskus ühele põlvele :). "Say yes, say yes" karjusime meie ja plaksutasime :). Õnne neile ilusatele inimestele!

Ja ilmast ka. Esmaspäeva hommikul ladistas sadada, päris kole oli. Aga sellest peale hakkas aina paremaks minema ning kes tahtis, sai pruuniks. Mõni tahtis ka ära kõrbeda ning sai edukalt ühe päevaga hakkama. Päevad veetsime väljas basseini ääres ning isegi lõunaks ei läinud sisse sööma. Tommiga käisime mänguväljakul mängimas, mere ääres kive vette loopimas, pinksi mängimas (pinksilaua äärest ta poleks lahkunud omast tahtest) ning niisama uitamas. Terve päev väljas ja päikses käes oli talle üsna väsitav ning mõnel päeval panin ta tuppa magama - oli teine üsna läbi omadega. Üldiselt oli hotellis ikka ajaveetmise peale mõeldud - poisid said pinksi, piljardit ja minigolfi mängida, oli olemas mängude tuba ning väiksemate laste mängumaja, kus sees liumäed, pallimeri, autod, mänguasjad, multikate tuba, beebide ruum jne. Seal tegid töötajad lastele näomaalinguid ning mängisid nendega. Meie Tommiga käisime mängumajas ühe korra, viletsa ilmaga.
Ujumiseks olid nii basseinid kui meri, minu jaoks natuke külm, aga "sisemise küttega" mehi ja poisse külm ei seganud. Tommi sai sulistada sisebasseinis, kus väike lastekas soojaks kütetud.
Õhtuti tehti saalis mingit isetegevust ja kontserte, meie seal ei käinud, kultuursed eestlased nagu me oleme. Poisid jõllitasid oma arvuteid ning täiskasvanud üksteist värviliste diivanite peal kaladega ja kaladeta baaris. Kui Tommilt peale reisi küsisin, mis talle meelde jäi, siis tema vastus oli "kalad" (ehk need suured akvaariumid).
Kõik kohalikud olid nii sõbralikud väikeste laste vastu, katsusid ja paitasid Tommit, rääkisid temaga juttu ja kallistasid. See oli vahva. Märkasin ka igalpool, kus me mööda sõitsime või kõndisime, et lastele oli palju mänguväljakuid ja turnimiskohti püsti pandud.

Laupäeva hommikul pidime vara-vara hakkama tagasi lennukile minema, aga aegsasti selgus, et lennuk ei taha mitte selleks ajaks kohale tulla. Ootasime siis terve päeva, mõne tunni kaupa lükati lendu koguaeg edasi. Aga oodata polnud paha, kuna saime basseini ääres veel viimast päikest võtta. Lõpuks saime lennukile hilja õhtul ja koju kella 3 paiku öösel. Tommi oli reisil ülitubli, alguses tahtis koguaeg koju minna, aga harjus ära ning pidas vastu.

Olgu öeldud - Kiisu ootas meid Rolandi voodi vahel, avastasime ta pühapäevase koristamise käigus. Huhh.

Pildid ka.

 

Ega sa orav pole...

Tommi ja vanaisa mängivad. Tommi keedab süüa, segab kokku vanu pähkleid ja kastanimune. Vanaisa mängib, et temale maitsevad pähklid. Tommi arvab, et see ei sobi: "Vaata oma selja taha - sul pole sabagi!".

Jõulude pilte ka

Meie 2010 aasta kuusk:

Kopli-talu sõbralik jõuluvana:

Kingipakid polnudki vaid jõuluvana kotis, kingihunnikud ootasid ka kauni kuuse all:

Jõuluvana tuli kinke tooma loomulikult ka Viljandis ja Tommi sai issiga laulda:

Jõuluvana süles ka:

Head uut aastat!! Ja Tommi esimene kinoskäik

Aasta tuleb kiire - nii nagu aastavahetus, nii läheb ka saabuv aasta :). Ega eelmise aasta viimasel päeval ei olnud tõesti meil aega mökutada, ikka täies tempos! Selgus, et poistel vaja hoiupõrsa kroonid ära vahetada (jah, poleks muidugi just sel päeval pidanud seda tegema, aga uuel aastal uued rahad ja ei mingit jama...), läksime siis kõik koos panka ja aastaid kogutud raha kõlises aparaadist sisse - mõni valeraha, kirjaklamber ja muu praht ka sekka! Tommi vaatas pealt ja lükkas käega takka. Kroonist kahju! Mul on tõesti krooninostalgia ka. Lõpetasin keskkooli just sellel aastal kui kroon tuli. Aktus ja pidu lükati päeva võrra varemaks, kuna koolist sai rahavahetuspunkt. Viimaste rublade eest ostsime sületäite kaupa lilli, käisime juuksuris (juuksuris läks elekter ära, minul jäi pool pead märjaks ja juuksur pani lakiga tuka üles :). Ja siis ostsime pundiga peale aktust ja enne pildistamist kohvikus konni :), no sel ajal tegime kõike koos "pundiga". Mis selle kohviku nimi oligi nüüd, appi... Igatahes pildistamine oli väga lõbus... Aga järgmisel varahommikul sõitsime 33 bussiga kodu poole ja oma koolist mööda, kus rahavahetus vist juba hooga käis (või ei käinud) ning klassivend lausus üle bussi kuulsad sõnad: "noh, mutid, lähete nutsu vahetama, jahh"!!! Hahaa, meil oli nalja nabani :)
Oi, aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada :). Hoopis, et vahetasime ära kroonimündid, lapsed said rikkaks ja siis läksime poodi. Samal ajal viisime Tommi Juku mängutuppa, sest ammu soetatud voucherit ei olnud ju muul ajal aega kasutada, kui kehtivuse viimasel päeval :):): Kassa järjekorras seistes helistati muidugi Jukust, et laps on üksi ja hüüab emmet. Suuremad vennad nimelt, kes teda vaatama pidid, hängisid kusagil kõrgema korruse peal. Kisa-kära-jama, aga õnneks Tommil tegelikult polnud midagi häda, lihtsalt hüüdis vahepeal ja eks ta natuke oli ehmatanud.
Õhtul käisid vahetustega külalised - algul ühed suusatajad -saunatajad ja pärast tulid Kirsikesed meile sööma ja telekat vaatama. Ei jaksanud sel aastal kuhugi külla minna ja kodus oli tõesti mugavam. Tegime isegi paar tantsu :) ja Urmas ning Toomas kehastusid öösel ümber maailmaränduriteks Tätteks ja Matvereks ning väisasid Muraste sugulasi. Ega siis peod ei saa pidamata jääda :).
Nii läks meie aastavahetus ja soovime kõigile Head uut ja elamusterohket aastat!!

Aga eile käisime Tommiga kahekesi kinos - Tommi esimene kinokogemus. Filmiks oli Artises "Politseiauto Pelle". Heh, Tommi istus terve filmi aja minu süles, vahepeal käisime väljas ka, alguses mahla ja kommi ostmas, siis pissil. Eks ta natuke pelgas, heli oli vali ning filmis suur mürgel. Pelgasin küll, et vaatamine jääb lühikeseks, aga talle vist meeldis ja ei meeldinud korraga. Ekraan oli harjumatult suur. Pärast istusime korraks kohvikus ja käisime toidupoes.
Ootame juulit - siis pidi Carsi teine osa kinodesse tulema!

Ahjaa, ja tähtis asi - aastavahetusel hakkas Tommi oma rattaga sõitma. Vanavaemad kinkisid selle ratta talle teiseks sünnipäevaks, kuid siiani on ratas olnud talle natuke liiga suur ja huvi vähene. Aasta viimase päeva õhtul istus ta äkki lihtsalt ratta selga ja hakkas väntama! Vaat siis - kõik on õiges ajastuses kinni :).

Head vana aasta lõppu!

Ja juba ette ka head uut aastat - tulgu reibas ja mäletamist väärt! Loodan, et teil olid mõnusa jõulud ja lumi pole konti murdnud. Vaid paar-kolm-neli postitust tagasi olid blogis-elus lumejutud - nüüd jälle. Suvi oli nagu unenägu...
Mis seal ikka, meil on kodus kolm tubli lumelabidaga vehkijat ja mina ei saa kurta. Kui külavaheteid ka keegi nii usinalt roogiks!
Jõulud läksid sel korral nii kiirelt, vist selle tõttu, et lisa vabu päevi ei olnud eriti. 22. detsembril ja veel 23. ostsin päkapikkude eest viimaseid kingitusi ja toitu ning 23. detsembri õhtul istusime juba Ülari ning Triinu juures jõululauda. Jõuluvana tuli suure kotiga ning kõik said hunniku kinke. Lapsed natuke pelgasid ja Tommi laulis oma selle aastast "kivil istus väike konn" laulu õige tasa... Jõuluvana oli pai ja ei hakanud vitsakimbuga vehkima, ega tal vist polnudki seda. Tommi sai näiteks puldiga Hummeri ja kõiksugu toredaid asju veel.
Järgmisel päeval - jõululaupäeval - asusime hommikul kibekähku koristama ja pidin poole kolmeks juba Kaarli kirikus olema. Laulsime kooriga kella kolmesel kontserdil ning sellele järgneval jumalateenistusel. Kirik oli rahvast täis ja meeleolu oli väga pidulik. Tommi jäi küll issi ja vennadega koju, aga kirikus oli palju lähedasi ning peale jõululaupäevast jumalateenistust häid pühi soovida on hoopis teistmoodi.
Kodus vaaritasime söögid valmis (sain Sadamaturult kõiksugu head kodust kraami - aitäh, Mai, info eest) ning siis tulid ema-isa ja Kirsode pere meile. Kingitusi jätkus sellessegi õhtusse kuuse alla.
Laupäeval kihutasime lumesajus Viljandi poole ning õhtul sõime koos Toomase vanemate ja vendade peredega suurepärast jõulurooga. No nagu eelmistel aastatelgi, minu jaoks oleks piisanud vaid Maie tehtud pasteedist ja Jaanika tehtud leivast. Aga ei, saime ka jänest, hane, Maie oma tehtud verivorsti ja sülti ning sada muud asja. Jõuluvana tuli ka ja väikesel Stenil oli sel aastal esimesed jõulud :). Marii oli kõige tublim laulja ja luuletuste lugeja.
Pühapäeval sõitsime õhtul tagasi ja läbi see jõuluralli selleks korraks sai. Aitäh jõuluvanale ja päkapikkudele ning tublidele vaaritajatele!!

Rolandi fotod

Üks Rolandi hobidest on pildistamine. Vahel katsetab Tommit pildile püüda, vahel teeb looduspilte nt. õhtusest taevast meie rõdul, aga mõnikord läheb koos oma onu Tarmoga fotojahile. Suvel sõitsid nad motikaga siin Tabasalu kandis, mere ääres, mõned korrad käisid vanalinnas ja Pirital ning ükskord jalutasime nendega koos Kadriorus. Tore, et onu teda kaasa võtab ja juhendab. Ta on just piisavalt vana, et eeskujuks olla ja samas teismelise jaoks veel piisavalt noor ning cool :). Minu meelest teevad nad päris ägedaid fotosid ja loodame, et Rolandil pildistamise tuhin üle ei lähe.

Ikka see Jaapani teema :)

Kuulan teisest toast, kuidas Tommi oma armsa Pritsimehe ja Kiisuga mängib: "nooh, Kiisu, sõidame nüüd Jaapanisse. Lähme seda karated otsima!". Paar sammu edasi: "vaata, siin see karate ongi".

Pisike paks poiss :)

Hiljuti ühel tuttava lapse sünnipäevapeol mängutoas ütles üks väike tüdruk Tommile, et "kuule sina pisike paksuke poiss, tule eest ära" (ära koperda vms). Mina seda pealt ei kuulnud, aga Marten, kes Tommiga ringi jooksis, tema mulle rääkis. Tüdruk ise oli vaevalt Tommist pikem (küll aastajagu vanem) ja ise väheke kopsakam, nagu Marten viisakalt arvas. Et äkki oli keegi sellele tegusale plikatirtsule niimoodi öelnud... Ajas naerma küll terve see situatsioon ja ma kujutan ette, kuidas Tommi teda arusaamatult jõllitas, aga muidugi on ka natuke kurb, et juba kolme-nelja aastaselt selline jama algab...

Emme ja Tommi suvine päev Kadriorus

Päev peale Tommi sünnipäeva septembri alguses võtsin kätte ja läksin Tommiga Kadriorgu, ainult meie kaks. Tegelikult ma suur lapsega ringitrallitaja ei ole, eksime oma tavaliselt rajalt kõrvale suhteliselt harva ja ei tavatse niisama kusagil mängimas, külas või avastamas käia - üritusi ja tegemist niigi palju...
Mõnikord tuleb aga lihtsalt rutiinist lahti lasta - niisugune tunne oli sellel päeval. Paar korda oleme ennegi Tommiga Kadrioru kandis käinud - staadionil jalkat vaatamas ning mõned korrad jalutamas. Seekord tüürisime kohe mänguväljakule. Tommi oli seal teist korda ja mäletas neid atraktsioone küll, aga ühest liumäest ei julgenud ta tükk aega alla lasta. Mõned suuremad lapsed mürasid ja Tommi pelgas natuke. Lõpuks sai ta sealt keeruga liumäest alla ning rõõmustas väga! Tegi kohe mitukümmend tiiru peale :). Ronimise kohti ja kiikesid on platsil mitu ning tegevust jätkus.
Lõuna paiku mõtlesin natuke süüa (Kadriorus käies peab ikka kohvitama ja jäätist sööma :) ning läksime siis mänguplatsi kõrval olevat maja uurima, kuna sealt paistis avatud kohvik. Sattusime Miia-Milla-Manda muuseumi, millest olen vaid kuulnud (ja Triinu postitusi lugenud). Sees oli hubane ja sõbralik, ostsin piletid ja läksime kõigepealt muuseumi uudistama. Tommile meeldis muidugi punane vanaaegne auto, mille sisse sai istuda ja veel tilluke maja, kus "elas" suur roosa jänes.
Veetsime muuseumi ruumides kohe päris hulga aega ja kuna polnud palju rahvast, siis oli eriti tore. Vahepeal käisime kohvikus söömas, Tommi jõi jäätisekokteili ja sõi pirukat, mina sain väga maitsvat kohvi (tõesti, presskannu oma ja mitte mingit jubedat lavazzamasinavärki, mis mulle üldse ei maitse). Ka nõud olid armsad lastepärased ja küpsistele näod pähe maalitud.
Pärast turnis Tommi mänguväljakul edasi ning nurus päris jäätise ka välja.
Tunnid läksid kiiresti ning miskipärast tundus taevas eriti sinine ja veedetud aeg eriti väärtuslik. Peaksin tihemini ettevõtlik olema, sest sügiselõhnalisest septembripäevast jäi supermõnus mälestus.

Autol ja autol on vahe

Ükspäev sõitis koduteel meie ees keegi Lexusega. Tommi küsis, et mis auto see on ja mina vastasin, et on Lexus. "Luksuslik auto", teatas Tommi uhkelt.
Peale väikest naerukihistamist näitasin üht Fordi ja uurisin, kas see ka luksuslik on, aga Tommi teatas täiesti kindlalt, et Ford ei ole luksuslik auto.

Täna on Tommi sünnipäev,

seda ei juhtu iga päev, sünnipäevalaps, sa ole ikka kraps :). Sügis on jälle kätte jõudnud ja meie väike poja sai täna juba kolmeseks!! Imetillukese beebi asemel on pikaks sirgunud poisiklutt, nii see aeg lendab tõesti!
Sõime koos Tallinna vanavanematega kooki ja torti - Tommi puhus oma kolm küünalt ära ja veetis aega uute autode ning autogaraazhiga.
Ilusat uut eluaastat sulle, armas poeg!

Head kooliaasta algust!

Head uut kooliaastat kõigile õpilastele, õpetajatele ja koolilaste vanematelegi! Tommi vennad kihutasid ka hommikul aktusele - Marten käib nüüd 7. klassis ja Roland gümnaasiumi esimeses klassis. Täna on küll ilus päike väljas ja loodame, et nii jääbki!

Toomas-poiss :)

Tulime eile õhtul Viljandist ja meid pidas enne Tallinnat kinni liikluspolitsei, kes tegeles tavalise pühapäevaõhtuse luuramisega maantee ääres. Meie vedasime aga paati ja see paistis olevat põhjus, miks rajalt maha võeti - et kas paberid korras ja kas nii suurt laeva ikka vedada võib. Kõik oli korras, politsei vaatas dokumendid üle ja ütles Toomasele lõpetuseks natuke üleoleval ja samas isalikul toonil: "Noh, Toomas-poiss, sõitke aga rahulikult edasi." (ise umbes 5-10a. "Toomas-poisist" noorem...)
Oi kui raske oli naeru pidada!!!

"Emme, vaata mis mul potusse tuli!"

Emme vaatab ja seal ta ongi - sulaselge piss!! Musi-kalli, kiitused ja hea tuju kõigil! Jälle selline asi, millest poleks arvanud, et nii suurt rõõmu võiks tunda :) - laps nõustub potile istuma ja oskab sinna sisse midagi teha ka!
Kuum suvi sundis lõpuks mähkmed maha võtma, enam teisiti ei saanud. Enne oli täielik potijama, sest Tommi ei nõustunud üldse sinna peale istuma ja ega mähkmeteta olla ei tahtnud. Võitlesime vahetevahel natuke, aga ilma suurema tulemuseta. Ega me väga pole üritanud, vaid rohkem valmisolekut oodanud (enda ja lapse :).
Ka nüüd ei tahtnud Tommi alguses potile minna, ei mingi hinna eest. Ei saanud kommiga meelitada ega kleepsude panekuga, miski ei mõjunud. Aga issi ta kuidagi esimest korda potile sai (tal on enne ka paar korda õnnestunud tegelikult) ja varsti sai pott omasemaks. Kõige alguses, kui kuumade ilmadega koguaeg väljas olime, siis pissis laps hoopis väljas püsti seistes - see sobib ka, eks ole.
Nüüd on nii, et ilma püksata ringi traavides läheb kõik nagu lepase reega, potti tulevad nii number 1 kui number 2 (on ikka koomilised väljendid), küll aga ei lähe potiasi nii libedalt, kui parasjagu püksid jalas (ilma mähkmeta), aga see on järgmine samm ning muidugi ka öine potitamine. Üks samm korraga?
Igatahes on potti tegemine meil praegu kuum teema ja nagu öeldud - suur rõõm, et üks oskus jälle lapsel olemas!

Tommi jutud

Meil külas käies või ise külas olles võib teistele tunduda, et Tommi eriti jutukas poiss ei ole. Tegelikult räägib ta päris palju ja on lihtsalt üsna häbelik. Pudikeeles pole ta kunagi väga rääkinud, alguses hakkas üksikuid sõnu ütlema ja nüüd, mõne kuu pärast kolmeseks saava lapse kohta on ta kõne hästi arenenud. Nagu tema-ealisele kohane, mõjutavad teda muidugi lähedased inimesed. Näiteks. Tommi näeb taevas lennukit lendamas. "Oh mis haige lennuk", näitab ta üles taeva poole :).
Või: hakkame Tommiga õue minema: "Emme, pane mulle kossid jalga!" ütleb ta. Ja: Tommi viskab meres külili ja tõstab ühe käega adru veest välja: "Oi, rõve-e", venitab ta sõnadele vastava tooniga. Võite oletada, kes meie peres niimoodi räägib...
Täitsa arusaamatuid sõnu pole tal ka kunagi olnud, aga mõned asjad ütleb ta üsna enda moodi. Näiteks "riisu" (reha), "mammumämmi" (jogurt), "tahan kätudega õue minna" (ilma kinnasteta), "lilleõievesi" (lillede kastmise vesi) jne. Neid naljakaid omamoodi sõnu hakkab järjest vähemaks jääma. Mina-vormis rääkima hakkas ta umbes aprillis. Käänded-pöörded tulevad ka veel mõnevõrra imelikult välja: "lähme trepistest alla", "mul on käed tainasega koos", "tahan viskada", "hüppan auki" jms.
Tihti saab päris nalja kohe tema jutuga, nii hästi kukub välja, et patt oleks kirja panemata jätta:

Elutoa aknast paistab päike sisse. Tommi tahab seal mängida, aga hirmus palav on ja päike paistab silma. Tommi läheb elutoa lampi põlema panema: "ma panen lambi põlema, siis ei paista seal päikest".

Sepp ja Avandi laulavad telekas oma kuulsat "me suitsu ei tee" ja Tommi vaatab neid äratundmisrõõmuga: "need on need suitsuonud!"

"Papukesed ka Tommile. Teine papu ja üks papu".

Issi Toomas on Ahvenamaal kalaretkel ja helistab õhtul koju. "Tule külla, issi", räägib Tommi telefoniga.

Vanaemaga õues. "Mis sa sealt põõsast otsid?" uurib vanaema. Tommi: "Vitamiini".

Emmega naabritädi maja juures. Emme mõtleb kõvasti: "Peame naabritädile raha ära viima, raha jäi natuke üle". "muidu raha nutab", targutab Tommi.

Tommi vaatab aknalaual olevat kärbest: "Emme, aknalaual on putu. Aga las ta olla seal omaette. Siis ta vaatab raamatut ja mängib ja vaatab beebi-tv-d ja".

Vanaema teeb Tommile süüa, aga Tommil on parasjagu midagi kadunud, mida vanaema peaks üles otsima. Vanaema räägib Tommile, et ta ei saa otsida, kuna peab mikroahjust toidu välja võtma. "Aga otsi siis teise käega", ütleb Tommi.

Tähtis sündmus juunikuus

Roland lõpetas heade hinnetega üheksanda klassi ning tegi ka eksamid hästi. Sügisest asub ta gümnaasiumisse õppima. Käisime lõpuaktusel ning tähistasime tähtsat päeva koos sugulaste ja sõpradega. Tuult tiibadesse!

Pildid koos sõbraga - nagu vennad, eks?!

Parkuuri hooaeg täies hoos

Poisid käisid nädalavahetusel Viljandis ja sellest sündis jälle üks juutuubi klipp. No lõpp läks natuke käest ära, aga kuuldavasti pääses David väikese mõraga ninaluus...
Marten on vahepeal endale uue hobi leidnud ning tema põhiline aeg läheb tõukerattaga trikitamise peale. Aga kuna tõukekas läks äsja suurest harjutamisest pooleks, siis selles videos on tema ka parkuurikambaga koos.

http://www.youtube.com/watch?v=4BTiWbV1mhk

Unejutud

Tommi magamamineku rituaalidest kõige tähtsam on raamatute vaatamine. Kõigepealt pesemine ja pidzaama, siis hunnik raamatuid, mis tuleb kõik läbi vaadata. Öökapil seisab neid mitu, vahepeal vahetuvad, aga põhiliselt ühed ja samad.
Laste puhul on alati tore see, kuidas neile ette lugedes tekst pähe jääb ja ega siis enam sassi minna ei tohi - nad kohe teavad! Tommil on ka nii mõnigi lehekülg pähe kulunud (huvitav, ega mulle endale küll meelde ei jää).
Praegu on kõige tähtsam raamat Walt Disney "Pinocchio". Alguses vaatasime pilte ja rääkisime, kes ja mis pildil on. Nüüd loen ette ka, tavaliselt on teatud leheküljed, mida Tommi kuulda tahab ja siis me loeme neid mitu-mitu korda järjest. Pinocchio, vanaisa Gepetto ja Benjamin on Tommi vaieldamatud lemmikud.
Mitmeid nädalaid oli "top 5" hulgas loomafotodega "100 looma". Lõpuks jäid talle meelde kõik need sada looma - rohtlahaukurist kuni haavasikuni välja (teate seda haavasikku, eks?). Ise sain ka palju targemaks :). Praegu on loomaraamat OUT.
No muidugi Valli Vilu "Sõrmepere seiklused" on endiselt kapil, aga seda on kuude kaupa nii palju vaadatud, et praegu on Pöidlamann, PikkPeeter ja teised sõbrad üsna viimasele kohale jäänud. See oli esimene n.ö unejutu raamat.
Veel vaatame soome keelset laste traktoriraamatut, mille Tommile kinkis onu Jüri Viljandist. Tommi teab, milline traktor on Valtra, milline Zetor, ja Massey-Ferguson ning on valmis suvel onu Jüri enda traktorit ka uurima.
Suurte vendade raamturiiulist on peale "Pinocchio" jõudnud Tommi kätte ka natuke ajahambast puretud "Helisev hoiuraamat", millel viimased lehed on natuke puudu.
Hea raamat on ka tädi Manni poolt laenatud "Meie tark laps", mille puhul meil mõlemal omad huvid mängus - mina loen laste arengust ja Tommi vaatab pilte (seal on palju laste pilte sees). Peame tädi Mannile rääkima, et raamat on natuke rohkem ära loetud, kui laenuks saades...
Ja muidugi "Karupoeg Oskari jutud. Söögiaeg". Selle kinkis Tommile sünnipäevaks Mari-Liis koos pisikese Rasmusega. Vot see raamat on Tommil küll peas ja ausalt öelda, vist minul samuti. Võin teile ka ette lugeda, kui muid jututeemasid väheks jääb.
Kokkuvõtteks võib öelda, et magamineku aeg on meil päris pikk...