Puhkus läbi, august ka peaagu otsas ja suvi vist ammugi...

Juuli viimased nädalad möödusid minul enamvähem töö tähe all ning Tommi käis viimaseid päevi oma Salu tee lastehoius. Sinnakanti jäi ka tähtis hetk - Tommi lasi juuksuris oma salgud ära lõigata ning sai "ilusaks poisiks". Aitäh kõigile,kes tähele panid ja kiitsid - tal endal ka uhke tunne ja hea meel! Pikalt töötada ei olnudki mahti, sest folk tahtis folkimist ning Aini juubel pidamist, seega rallisime Viljandisse. Tommil on seal tore, sest vanavanematel on kass (kellega küll väga mängida ei saa, aga vaadata saab :), väike hoov ning naabruses mängusõbraks onutütar Marii. Käisime Aini juubeli puhul õnnitlemas ning Manni ja Georgiga Ott Leplandi kontserdil. Tagantjärele mõeldes oli kõige parem see, et Tommi sai Paala järve ääres olla ja kohe südamest vees hulpida! Edasi põrutasime Tommiga kahekesi Jõgevestele Anule ja Raulile külla. Tommi rõõmuks oli Heiki ka olemas (Hendrik Itaalias). Ujusime Tõrvas, külastasime naabreid, kelle koerast Tommi väga vaimustus ning tutvusime kohaliku vaatamisväärsuse Greete motelliga. Lahked inimesed näitasid meil isegi tube!

Järgmisel hommikul kihutasime Tartusse. Väga ilus maantee tõepoolest Jõgeveste ning Tartu vahel, lausa rõõm sõita. Jätsime auto ja asjad tädi juurde ning läksime Tartut kaema. Üle Toomemäe, väike hetk mänguplatsi(de)l, siis Taskusse, siis Ahaaa keskusesse. Tommile meeldis muidugi kõige rohkem tuba, kus veega sai plätserdada, aga üldiselt on keskus natuke suurematele lastele paras. Etendusele läksime ka, aga seal tehti nii kõva pauku, et Tommi ehmatas ja hakkas nutma. Tagasi tädi juurde sõitsime bussiga, tänapäeval on seegi atraktsioon omaette :).

Õhtul võttis Peeter meid oma häärberis vastu, oli teine igasugu imet vana majaga korda saatnud ja õhtune istumine õues oli vägagi mõnus! Tommi leidis lõpuks endale Helise näol sõbra, algul küll ainult piilus, aga pärast said nad jutud räägitud. Hiljem õhtul saime veel Eddat näha, kes, selgus, et elab Tartus ka Kastani tänaval... Huhh, lõpuks magasime üle pika aja hästi, sest polnud üleliia palav ega umbne ega sääserohke vms. Õudsalt väsitav see puhkamine ka.

Hommikul võtsime suuna Lõuna keskusele, käisime keskuse läbi, vaatasime 5D kinos Lotte filmi ning hakkasime keset jubedat padukat, McD friikad süles, kodu poole sõitma. Tommi oli üldiselt vapper autosõitja, arvestades, et ta tavaliselt autos magama ei jää. Ja mis seal siis ikka passida, väike õhtune kodune pesupesemine ning järgmisel hommikul kohe Rakvere poole, sest Marje oli seal koos Steniga tädi juures külas. Peab ütlema, et Rakverre sõita on lausa lust (kui just Tallinnast paremini välja saaks). Tommi rõõmuks oli pererahval koer ning murutraktor (suur elamus sellega sõita!). Steni lõunaune ajal käisime kahekesi tiiru Tivolis ning Rakvere linnuses, vaatasime härga ja linnust mõlemat. Selgus ka, et vana tuttav on vahepeal linnuse juhiks saanud, ja muuseas linnus on üliäge ja soovitan minna! Õhtupooliku veetsime Marje tädi pool ning mis nii viga külas käia, kui ära minnes saab kaasa tomatit, vaarikamoosi ja vaarikad korjati kah veel kaasa!!

Järgmisel lõunal võtsime Arturi ja Johanna kaasa ning käisime Murastes Naksitrallide etendust vaatamas. Pärast Tommiga veel koos Kersti ja Martiniga Mail ja Mirrul külas. Õhtul Hendriku sünnipäevale! Minu väike ristipojakene selline suur inimene...

Laupäeval polnud midagi parata :), hakkasime uuesti Viljandi poole sõitma, sest vanaema Maiel sünnipäev ja vanaisalgi paari päeva pärast. Pidu-pidu-pidu. Pühapäeval käisin lastega mänguväljakul, siin-seal ja siis suure seltskonnaga Tiidu maja vaatamas ning Holstre järves ujumas. Tõnu ehitamisel olevat maja vaatasime ka, aga ma enam ei mäleta, millisel korral see oli. Mõlemad on ülitublid ehitajad!

Siis olime mõned päevad kodus... väga imelik. Kaua ei osanud olla, käisime Manni ja Georgiga Soomes. Puhtshoppamas. Jaaaaaa....läksime jälle Viljandisse :). Laupäeval sõitsime Toomase, Tommi ning Mariiga Liikluslinnakusse Antsla lähedal ja pärast tuiasime Hauka laadal. Linnakus meeldis lastele väga, algul sõitsime suuremate autodega koos, siis sõitsid nad eraldi ise. Bussidega sõidul toimus väike avarii ka, põmm panid kokku omavahel :). Marii selline vaba hing ei tunnistanud suundi ja noolemärke :).

Eelmisel nädalal hakkasime siis uue lasteaiaga harju(ta)ma ning Tommi jäi haigeks. Ära jäi: viimaste (ma arvan) ilusate ilmadega õues olemine, Rasmuse sünnipäev, Kärdi sünnipäev (õnneks see ei toimunudki :)), Vanamõisa laat, taasiseseisvuspäeva tähistamine, ning Jossi sünnale me ka ei lähe. Puhkusele tagasi mõeldes, siis puhata nagu otseselt ei saanudki, kui just mitte lugeda puhkuseks uute kohtade külastamisest, vanades heades kohtades käimisest ja oma inimestega olemisest saadavat emotsiooni ning energiat. Sest seda va päikest ning vett jäi küll väheseks. Mitmed asjad nimekirjas on veel tegemata, aga jõudumööda ehk saab plaani täidetud. Kõige naljakam, et enam kõike ei mäletagi, mis tehtud ja kus käidud, kuigi alles äsja puhkus lõppes. Eks tuleb ennast kiita ka vähem toredate ja pidevalt edasi lükatud asjade tegemise eest, sest näiteks Tommil avastatud tolmuallergia põhjustab piisavalt peavalu ja annab võimaluse tegeleda igasugusega. Koristamine, karbistamine, sorteerimine, paigutamine.. Aga see pole selle postituse teemagi! Puhkus läks ju korda!

Hiiumaal

Ja nagu naksti Hiiumaal käidud! Ei planeerinud pikalt ette (ühe õhtu jagu) ja saime kahe päevaga näha ja teha küllalt! Ekspromt üritused kukuvadki vahel õnnestunumalt välja. Reede pealelõunal kui me Tommiga loomaaias tuiasime, selgus, et igaaastane Hiiumaale sõitjate punt (omad siis, mitte võõrad) võiks kogunema hakata esmaspäeva asemel juba laupäeval. Punt sisaldab Toomase sõpru-sugulasi. Ma siis ka ilmateadet vaadates otsustasin Tommi huvides oma obssessiivsed kalduvused unustada ja ühe öö telgis veeta, metsas, mere ääres... Ütleme nii, et seltskondlik kava nädalavahetuseks midagi paremat ka ei pakkunud. Niisiis sai reede õhtul kähku pakitud, kook kaasa küpsetatud ja kukeseened söödud, et laupäeva hommikul minema hakata. Ei, sinna Hiiumaale annab sõita.. Haapsalu ots polegi nii pikk, aga sealt veel tunde praamiga ja siis veel saare teise otsa. Aga kuna tillukeses reisiseltskonnas oli peale minu ja Tommi veel Cether ning Marii (teises autos Toomas koos Tõnuga), siis polnud igavust. Ülejäänud telgid (või inimesed) saabusid üldse hiljem, kokku sai nii 7-8 telki. No meie kihutasime saarele jõudes oma telgiplatsi poole Kalestesse, minu auto jäi mandrile ootama. Natuke kitsas oli, Cether sõitis tagumisel pingil enamvähem telk peas ja Tommi crocsid juustes. Vihma sadas ja väga ei lubanud, aga me pingutasime poes ära käia ning sõtkusime läbi pori Eiffeli torni vaatama. Seda tegi umbes 25 autot veel, mistõttu kohale sai, aga tagasi peaaegu mitte... Peale Eiffeli oli valmis meisterdatud veel igasugu onne, toole ja kiikesid, täitsa kohe huvitav paik oli! Siis Kõpu tuletorni vaatama (lapsed küll ekslikult arvasid, et see on "teletorn", aga noh, kõik me areneme :)). Tommi käis issiga siis üleval ära ka. Kähkat RMK alale (tuletorni lähedal üsnagi), telgid püsti ja mina lastega Kalana sadamasse (selgus, et kah lähedal), Tjorveni etendusele. Kahest piletipunktist olin juba pileteid küsinud, aga kõik ajasid mu ära, olevat ääreni täis. Oli, aga me ikka seisime sirge seljaga ja ma õpetasin lastele, et tuleb kurba nägu teha, kui tädi pileteid ei anna. Harjutasime siis enne, nagu teatris. Aga teatripere oli sõbralik (Mae tehtud väga armas kujundus!) ning lasi kõik soovijad sisse, me Tommi ja Mariiga uhkelt esimestes ridades! Etendus oli kahes osas ja vaheajal tehti lastega mänge, tantsu ja loteriid. Superkoht ja tõesti mõnus olemine ning Ita Everit laval näha oli äärmiselt liigutav! Etendus ise vajab veel sissemängimist, aga lapsed vahtisid terve see aeg hiidkoera ning neil oli ükspuha. Tagasi mere äärde minnes kukkusime grillima ja chillima. Lapsed (Tommi, Marii, Miia ja telklast leitud suvalised sõbrad) jooksid maruliselt mööda mere äärt hilise tunnini välja. Laste (või vähemalt Tommi) põhirõõm - pisike kääbustaks Sass - saabus ka ning temast oli kõigil palju rõõmu! Vesi oli kahjuks natuke külm, seetõttu ma Tommit päris ujuma ei lubanud, aga jalgu- ning käsipidi vees oli ta koguaeg, eriti välja ei saanud (ei tulnud). Telgis magamine pole minu teema (meri kohiseb, lambad määgivad... ei, lambaid ei olnud), aga Tommi oli nii jube väsinud ja magas hea meelega ning ütles, et talle meeldis väga! Pühapäeval päevitasime, vaatasime meeste ning poiste võrkpalli-rallit ja lihtsalt olime. Kahjuks ajas õhtul kuri ema Tommi jälle autosse ja sõitsime kahekesi koju, peaaegu viimase praamiga. Sadamas ootas meid meie auto. Õnn, et ära tulime, sest tuul tõusis ning esmaspäeval sadas vaid vihma ja meie telk olevat tuulega täitsa vastu maad olnud. Huhh, hea, et pääsesime õigel ajal :).

Juuli

Juuli juba palju soojem, mõnusam ning puhkustki mitu nädalat. Nõmme turul (kevad ja suvi viib alati turule. kahjuks Tabasalu lähedal turgu pole, Nõmme turg on kallivõitu, aga iseenesest tore ning vahel lähen ekstra keskturule, seal on hoopis põnev. kiirkorras saab ka Õismäe turul käidud. jah, kauba ja võibolla paremad hinnad saab poest ka, aga turu meeleolu, värvid ja lõhnad on hoopis teine asi! igapäevasteks ostudeks mitte, aga üks kena suvine käik turule on äge ja Tommi juba teab seda minu turuvaimustust):

Liisa ja Kärdiga Kadriorus (seekord julges Tommi esimest korda iseliikuva auto peale istuda ning sellega sõita. ega ta enam maha poleks tulnud kah. jälle üks verstapost!):

Emmega jalutuskäigul vanalinnas ja rong Toomasega sõitmas:

Johanna sünnipäeval Saue küla mänguplatsil (uue mänguplatsil olev turnimiskoht pani Tommi alguses natuke kurvastama, tema pole harjunud ronima ning on loomult üsna alalhoidlik, seega ei saanud ta kuidagi sealt üles ja teistega võrdselt vinge vend olla. õnneks pärast avastas, et saab mööda liumäge üles ja alla ning tuju kohe paranes):

Oma konnalonniga (konn vist elab meie maja taga seina ääres. igatahes seal me teda tihti kohtame):

Sõpsiga restos (Johanna sünnipäeval käisime vanavanematega Pääsküla uues Babybackis):

Lõpuks ometi rannas - Tilgu sadamas (ehk saab mõnikord ka särgi maha :):

Ja emme ning vanavanematega paar päeva Pärnus (jalutasime linnas, vaatasime Strandi katusekohvikust merd, sulpasime jalgupidi meres, käisime rannas mänguplatsil, kohalikul laadal, mitmes kohvikus ja elasime Sõpruse sanatooriumis):

Ja vihmasevõitu pühapäeval, 15. juulil jõudsime Toomase ja Tommiga veel Kõue mõisa (väga meeleolukas paik, mis kuulub Niiles Krossile. tema abikaasa on sinna maailmast kokku ostnud igasugu kraami, pühendusega endisele maailmarändurist omanikule. Restoranis sõime mascarponet kukeseentega ning creme brüleed rukkolaga vms, lisaks pandi lauale suitsema kuuseoksad, oioi kui peen!):

Suvi jätkub ja plaane on!

Juuni

Mõned suvised olemised vajavad jäädvustamist: Rattasõidud ja esimesed jutud putukatega (kevade tulles kisab Tommi igasugu lendavaid objekte nähes nagu hull ja kardab kõiki välja ilmunud putukaid, aga nüüd on selgunud, et ta neid tegelikult ikka ei pelga ning uurib hea meelega sipelgate elu, vihmausse, mardikaid ja muid pisielukaid):

Steniga pargis mängimas ning mõned jäätised (tänu Marjele ja Stenile oleme avastanud mõned Mustamäe lastepargid, Kullo pargi ja Männi pargi. Muidugi liivastes kohtades Tommil läheb alati aega, sest peab iga natukese aja tagant jalanõudest liiva välja valama...):

Keila SOS Lasteküla sünnipäeval (koos kooli öökulliga. endsie kooli ees seisva öökulli abil mõõtsid kooli- ja lasteaialapsed igal uuel aastal oma pikkust. öökulli ja muud puust kujud tegi endine lasteküla meister):

Mõned tubasemad mängud ka (Johanna tegi meile etendust ning pildil siis tänulikud pealtvaatajad koos staariga :). plaksutada ikka sai!):

Ütlemisi

Vanemad sätivad pulma, Tommi räägib: "Emme läheb pulmadele. Seal lastakse tuleilustikku".

Vabaduse väljakul vaatame Vabaduse sammast, Tommi: "See on Chevrolet´ märk".

Räägime vanast ajast ja kuidas vanasti oli, milline elu ja autod. Tommi: "vanasti oli vana mutt ka, emme". Teinekord jälle: "Vanal ajal oli vanaisa veel vanem".

Müramisehoos: "Oota, ma teen Rolandiga pulli ära, siis tulen!"

Mängime mängumaja. "Pane riided nagisse," ütleb Tommi ja näitab, kuhu tuleb riided panna: "näe, nakk on siin".

Emme ütleb mingisuguse rumalavõitu jutu peale: "Ah, mine sa ka kuu peale". Tommi veab siis mind akna juurde, kus just enne suurt täiskuud uurisime: "Aga emme, meil pole ju nii pikka redelit, et kuu peale minna...". Kuu peal, muideks, elavad jänesed (Lotte filmist õpitud).

Kallis auto

Sõitsime Tommiga vanaema juurde ja meie ees kihutas must Alfa Romeo. Me polnud ammu sellist näinud ja arutasime siis Tommiga, et küll on äge ja tihti seda automarki ei kohta. Numbrimärk oli midagi 247 EUR. Tommi luges tähed-numbrid ilusti ette ja arvas: "Nii kallis auto!" (eks meil on poes mänguautode leti ees alati tegemist, et eurosid arvestada ja läbi rääkida, mis kallis, mis mitte). Las jääda meile siiski see Ford, nii kallist AR-i me osta küll ei jõua. "Aga osta siis lihtsalt odavam Alfa Romeo", arvas Tommi. no kui just saaks mõne alla 247 euri...

Shrek ka pereliige :)

Eile enne magamaminekut mängisime Pinocchio, Saabastega Kassi ja Shrekiga (selline muhe multifilmi-McDonaldsi mänguasjade kooslus). Saabastega Kass hüppas (padjale) ja küsis Pinocchio käest: "kes sina oled?". Pinocchio tutvustas ennast viisakalt ja siis uuriti koos Shrekilt, et mis tema nimi ka on. "Mina olen Shrek... Shrek Tammemäe" ütles Tommi Shreki nahas ja ei saanud üldse aru misasja ma nii kõvasti naeran :).

Maasikal...

Suvi, tule juba!!! Enam ei jaksa oodata... kui saaks jälle niimoodi metsa ja põllule ning maasikaid kõrre otsa lükkama! Midagi suvisemat ongi raske välja mõelda.
Aga pilt on tehtud eelmisel suvel Viljandi lähistel. Suurt saaki seekord ei tulnud, aga tuhka sellest!

Kus on teismelise koht...

Delfi artiklis on selline lugu "Kus on teismelise koht". Ega jutul viga pole, aga meie jaoks huvitav, et fotol hüppab esiplaanil Marten oma tõuksiga. Need kaks ilma üksteiseta ei eksisteeri juba ammu. Mis on tore (teismeline harjutab, areneb, võistleb, tegeleb hobiga) ja mitte nii tore (traumad, valutavad jalad, pidevalt tõuksiga toas vehkiv inimene jne). Nii et jah, teismeline on ja koht on ka. Tänapäeva lapsed ei oska suures osas eriti ilma arvutita hakkama saada, see on päris kindel... Kui arvutisse ei saa ja tõuksiga sõita ei saa, no siis ongi hambad. "Lähen magama ära, muud niikuinii teha pole" ütleb Marten tavaliselt siis. Tõesti, kui mõtlema hakata, mida siis ikkagi teha oleks???

Foto: Siim Lõvi.

Tommi jutud

Enne homset sünnipäeva on hea hetk mõned Tommi jutud kirja panna:

Emme vahel pahandab... "Emme, pane silmad ilusti!" palub Tommi.

Venna jutustiil jääb hästi külge... Ükspäev pöördub Tommi näiteks Marteni poole: "Õu, gängster, anna mulle see monopolimäng".

Istume diivanil kodus. "Mis padi see on?, küsib Tommi väikese diivanipadja kohta. "see on ilupadi", ütlen mina. "A milline see kolepadi on", küsib Tommi ja näitab ühte teist patja: "kas see või?"

Tommile meeldib onu Ülari pool ja tädi Manni juures, trepist üles-alla on tore minna. "Emme, kas meil ei ole teist korrust?", küsis Tommi ükspäev (nagu me peidaks seda kusagil)...

Türgis olles avastas Tommi, et pinksimäng on äge. Kodus peale reisi mängisime diivanilaual ka. "Kas mäletad, kuidas me Türgis mängisime?", uurin mina. "Jah," ütleb Tommi: "mängime nüüd nii, et siin ongi Türk."

Tommi räägib Arturiga telefonis. Mina õpetan kõrvalt: "ütle Artule, et tule külla, kui terveks saad". Tommi ütleb telefoni: "Kui sa meile külla tuled, siis sa saad terveks.".

Tommi arvutab: "Emme - sina oled number 1, venna Roland number 2, Marten number 3, issi number neli. Emme! Meid on kokku viis!".

Venna joob jääga jooki. Tommi: "Venna, kas sa need klaasikillud jood ära?".

Sõidame Vabaduse platsist mööda ja seletame, et mis koht on. Pärast näeme platsi jälle. "Vaata issi see on Vabanduse plats," hüüab Tommi.

Tommi: "Kas peale varstit tuleb pärast?".

Tommi vaatab Kärstna mõisas vanavanematega rahvatantsu. Tädid keerutavad ja sammuvad üksteise järel. "Tädid ajavad üksteist taga", arvab Tommi.

Tommi uurib vanuseid, et kui vana keegi on. Kui kõik perekonnaliikmed läbi võetud, siis küsib: "A kui vana Inimene on?". No mis sa oskad kosta...

Tommi ei saa välisust lahti: "issi, tee õu lahti!".

Vanaisal on onu Lätist külas ja nad räägivad vene keeles. Tommi uurib: "kas onu räägib türgi keelt?" Ei, ei räägi. "Aga kas sa türgi keelt ka oskad?", ei jäta Tommi jonni.

"Mis lasteaias süüa oli?" küsib emme. "Kartulipuder" ütleb Tommi. "Millega see oli?" krutitakse teemat. Tommi: "No, kartuli ja lihaga".

"Mis te sinna turule lähete", küsib issi. "Emme tahab ühepäevatoitu osta" räägib Tommi.

Nalja saab!!

Elu on selline!

Elu on selline, et ei saa jätta kirjutamata - Tommi meil oskab peaaegu lugeda! Kui laps loeb iseseisvalt mahlapaki pealt välja "suvesmuuti" ja lauamängukarbi pealt "Elu on selline", siis võiks ju küll nii väita?! Veerib ilusti lühemaid trükitähtedega sõnu ning püüab tillukesi lauseidki kokku lugeda. Kõik ei tule välja ka ja sekka hüppab sõnu, mille esimestest tähtedest ta juba sõna lihtsalt ära arvab (Pikne :), aga ma olen natuke katsetanud ka ning midagi pole teha - asi susiseb :). Nüüd juba mõned nädalad tuleb tal täitsa hästi välja. Oi, ma olen uhke küll ja meel on rõõmus! Ja eks lapsed ongi erinevad. Tommi näiteks ei tahtnud Rocca al Mare tivolis ühegi karusselli peale istuda, aga lugeda tahab. Vahel tahaks muidugi, et ta olekski nendes muudes asjades natike julgem, aga mis seal ikka. Harjutamine teeb meistriks - igal õhtul loeme ja päeval paneme tähti ritta. Nüüd on kohe aru saada, et laps on hakanud mõistma, kuidas see kokku lugemine käib. Varsti siis 4. sünnipäev!!

Khmkhm...

No peab tunnistama, et eelmises postituses oli väike viga... kala on hoopis haug, mitte ahven.... Haukala, nagu Tommi ütleb (segu haist ja haugist).

Kala

Toomas oli eelmisel nädalal sõpradega Soomes kalal. Tommi küsib telefonis: Issi, kas sa kuldkala ka said? Kuldkala ei saanud, aga priske ahvena sai igatahes - ühe mehe jõust selle välja tõmbamiseks ei piisanud. Ja meil on kodus ilus kõige vingema kalamehe karikas ning hirmus kalapea.

Esimene sõna

Tommile meeldib päris hästi tähti (ja numbreid) lugeda ja viimasel ajal muudkui pärib, mis tähega mingi sõna algab. Tähti tunneb ta juba hästi, aga muidugi kokku veerida veel ei oska. Trükitähtedega raamatutest loeme koos sõnu - ettepidi ja tagurpidi (nagu Tommi ütleb). Autoga sõites vaatame ka alati, mis numbrid ja tähed meie ees ja kõrval sõitvatel autodel on. Aga eile pani Tommi oma esimese sõna ritta! Nimelt sätime vahel tähemärke, mis vanaema Maie kunagi talle kinkis. Tommi tegeles nende tähedega tükk aega ise ja äkki kutsus mind vaatama: "Emme, vaata, ma kirjutasin AHV!", veeris ta ise oma sõna. Ja (peaaegu) nii see oligi. Laualt vaatas mulle vastu "VAF". Panen pildi ka - ikkagi lapse esimene sõna :)!

The Gorgeous Blogger :)

Aitäh Triinule, et ta mulle suurepärase blogitiitli andis, kuigi ma ei vea viimasel ajal üldse välja... Aga innustusena, nagu ta ütles, on tore ikka!

1. Millal alustasid oma blogiga?
Blogi alustasin mõned kuud peale Tommi sündimist, täpsemini 2008. aasta alguses.

2. Millest kirjutad oma blogis ja mida kõike see käsitleb?
Tahtsin (teiste sõprade uudsel eeskujul) hirmsasti oma beebist ja tema arengust kirjutada, natuke muudest pereliikmetest ka, aga põhiliselt Tommist ja Tommile. Kaugemad sugulased-tuttavad saavad samuti pilte vaadata ja endalgi tore tagantjärele näha, mis toimunud on.

3. Mis teeb sinu blogist erilise võrreldes teistega?
Minu blogi on minu lapsest ja tema on minu jaoks eriline!

4. Millest sai alguse sinu blogimine?
Meenutusteks ja mäletamiseks on piltidest vahel vähe ning tänapäeval on arvutisse toksida ikka lihtsam kui vihikusse päevikut pidada. Natuke esinemisvajadust lisaks ja ongi valmis :)

5. Mida tahad muuta oma blogis?
Muuta ei oska miskit, tahaks rohkem aega oma postituste tegemise jaoks!

Nüüd kõige toredam osa sellest postitusest - saab tiitli edasi anda! Mitmed minu lemmikpostitajad-sõbrad on tiitli juba saanud (Kärt, Anu, kus on teie vastused?) ja mulle mitte tuttavate inimeste blogisid ma väga ei loe, nii et edasi annan tiitli:

- Hele`le (tema peres kasvab Tommi vanune Aksel ja mulle pakuvad nende lood seetõttu erilist huvi)
- Liina`le (Liinal aga on Tommist kuujagu noorem Miia, ka põnev lugemine ja mõttevahetuskoht)
- Tuuli`le (oma sugulasele, kes elab kaugel ja on kahe vahva poja ema)
- Kristinale (kellel on tore pisike tütar Nora)

Pean ütlema, et ma igasugu foorumeid ja naiste-perede-laste veebilehti ei külasta, aga hea meelega loen nendest peredest ja lastest, keda tunnen ja kelle mured-rõõmud minu omadega otsapidi kokku lähevad.

Head kirjutamist siis!
Ja Triinule palju õnne tänase sünnipäeva puhul - tema on üks eriliselt õnnestunud blogija, vaadake kasvõi Inglitalu!

Türgis 02.04-09.04

Eelmise reede õhtul pakkisime kohvrid, et hommikul sõpradega (loe: sugulastega. või vastupidi) koos Türki lennata. Sihiks Kemeri lähedal Kirishi külas asuv hotell Limak Limra. Muidugi oli reedel palju tegemist-pakkimist ning õhtuks kadus ära Kiisu. Kiisust ja Pritsimehest peaks ükskord pikemalt pajatama, aga tegemist on Tommi kahe lemmikmänguasjaga. Nad on tillukesed ja plastmassist ning üks ei kõlba (Tommi jaoks) ilma teiseta. Ta magab ka tavaliselt Kiisu ja Pritsimees pihus (kui just Pikne pole või mõni uuem auto). Tohutu väsimus ja õnnetus majas, aga Kiisu jäi leidmata. Tommi kisas ja mina nutsin... Kiisu nagu pereliige ikkagi (koduloomi küll võtta ei suuda). Kuidagi saime räägitud, et Kiisu jääb kodu hoidma. Reisil oli minu põhimure, et Pritsimees ära ei kaoks, aga Tommi ei tahtnud teda eriti (toast õnneks välja viia).

Laupäeva "hommikune" äratus oli enne nelja öösel, sest lennuk väljus kell 6.00. Kartsin kõige rohkem, et Tommi on jube unine ning hommik lennujaamas ei möödu eriti mõnusalt. Tommi aga oli igati viks ja tubli ning pidas hästi vastu oma esimesele lennusõidule. Üldse selgus, et ma muretsesin tublisti rohkem, kui vaja. Et kuidas need potitamised lähevad (lennukis oli jube kitsas ja hotellis), et haigused ei kimbutaks (tõin peaaegu kõik ravimid koju tagasi), et lennukis kõrvad valutama ei hakkaks (ei hakanud) jne. Lennuaeg oli küllalt lühike - 4 tundi - ei jõudnud liiga igav ja paha hakata. Nii sinna kui tagasi sõites jäi Tommi ka lõpuks magama, aga tema üles ajamine ning rihmade kinnitamine oli küll natuke problemaatiline. Unine laps vaeseke ei tahtnud kuidagi neid rihmasid ümber panna.

Peale Antalyas maandumist topiti meid kõiki bussi ja sõitsime natuke üle tunni oma hotelli. Oli väheke vihmane ja hallivõitu. Vaatasime ringi, puhkasime, saime süüa ja giidi juttu kuulata "pressikonverentsil" nagu meie reisikaaslane Georg ütles.

Pühapäeval sõitsime kohe hommikul bussiga reisile Antalyasse. Jalutasime vanalinnas, vaatasime kohalikku vaatamisväärsust - koske, pidime käima kohustuslikul käigul nahapoes ja kullapoes (nalja sai) ning olime õhtuks hotellis tagasi. Ilm polnud suurem asi, aga hakkas looma.
Õhtuti veetsime aega kas punaste diivanite või lillade diivanite peal. Kõik söök s.t kolm korda päevas buffee, lõunal väiksem õuebuffee ning jäätise-magusalett ja jook oli hinnas. Lastel (kahe pere peale kokku 5 poissi) oli alguses väike mure, et äkki jäävad nälga, aga väljas pakuti lõuna ajal hunnikutes friikaid, burksi, pastat ja kebabi ning nad elasid selle 5 tärni hotelli ikka üle :). Minu jaoks muidugi olid kohalikud salatid (oad, kikerherned jne), hautised, oliivid, apelsinid ning kastmed täiesti super. Miinuseks võib lugeda kohvi (v.a türgi kohvi, aga sellega pole lihtsalt harjunud) ning vein polnud ka suurem asi.

Mis me veel tegime?! Ühel päeval sõitsime kohaliku bussiga Kemerisse. Saime ostelda (killud jäävad alatiseks kullavaramusse) ning jalutada, jalad olid päris ümmargused kohe. Sel õhtul käisime jahisadamas restoranis, kus pakuti krevette ning lobsterit, misiganes see eesti keeles on. Oli mõnus ja maitsev ja lõpupoole natuke ohoo-elamusi tekitav sööming.
Mõnel õhtul käisime oma hotelli esisel tänaval patseerimas ja kaupa kaemas.
Ühel päeval käis terve seltskond Kemeris hamammis e. türgi saunas, mina olin Tommiga hotellis ning võtsin sama ürituse hotelli spa-s ette viimasel päeval. Oehh, see oli ikka hea - kõigepealt naha koorimine spetsiaalse kindaga, siis vahumassaazh ja pärast veel õlimassazh! Sai ülipuhtaks.
Ühel õhtul sõime buffee asemel hotelli Itaalia restoranis. See polnud just suurem asi, aga see-eest nägime oma silmaga filmilikku hetke, kus kõrval lauas istuv prantsuse mees kosis oma kaaslast. Tuled kustutati, tort toodi ja mees laskus ühele põlvele :). "Say yes, say yes" karjusime meie ja plaksutasime :). Õnne neile ilusatele inimestele!

Ja ilmast ka. Esmaspäeva hommikul ladistas sadada, päris kole oli. Aga sellest peale hakkas aina paremaks minema ning kes tahtis, sai pruuniks. Mõni tahtis ka ära kõrbeda ning sai edukalt ühe päevaga hakkama. Päevad veetsime väljas basseini ääres ning isegi lõunaks ei läinud sisse sööma. Tommiga käisime mänguväljakul mängimas, mere ääres kive vette loopimas, pinksi mängimas (pinksilaua äärest ta poleks lahkunud omast tahtest) ning niisama uitamas. Terve päev väljas ja päikses käes oli talle üsna väsitav ning mõnel päeval panin ta tuppa magama - oli teine üsna läbi omadega. Üldiselt oli hotellis ikka ajaveetmise peale mõeldud - poisid said pinksi, piljardit ja minigolfi mängida, oli olemas mängude tuba ning väiksemate laste mängumaja, kus sees liumäed, pallimeri, autod, mänguasjad, multikate tuba, beebide ruum jne. Seal tegid töötajad lastele näomaalinguid ning mängisid nendega. Meie Tommiga käisime mängumajas ühe korra, viletsa ilmaga.
Ujumiseks olid nii basseinid kui meri, minu jaoks natuke külm, aga "sisemise küttega" mehi ja poisse külm ei seganud. Tommi sai sulistada sisebasseinis, kus väike lastekas soojaks kütetud.
Õhtuti tehti saalis mingit isetegevust ja kontserte, meie seal ei käinud, kultuursed eestlased nagu me oleme. Poisid jõllitasid oma arvuteid ning täiskasvanud üksteist värviliste diivanite peal kaladega ja kaladeta baaris. Kui Tommilt peale reisi küsisin, mis talle meelde jäi, siis tema vastus oli "kalad" (ehk need suured akvaariumid).
Kõik kohalikud olid nii sõbralikud väikeste laste vastu, katsusid ja paitasid Tommit, rääkisid temaga juttu ja kallistasid. See oli vahva. Märkasin ka igalpool, kus me mööda sõitsime või kõndisime, et lastele oli palju mänguväljakuid ja turnimiskohti püsti pandud.

Laupäeva hommikul pidime vara-vara hakkama tagasi lennukile minema, aga aegsasti selgus, et lennuk ei taha mitte selleks ajaks kohale tulla. Ootasime siis terve päeva, mõne tunni kaupa lükati lendu koguaeg edasi. Aga oodata polnud paha, kuna saime basseini ääres veel viimast päikest võtta. Lõpuks saime lennukile hilja õhtul ja koju kella 3 paiku öösel. Tommi oli reisil ülitubli, alguses tahtis koguaeg koju minna, aga harjus ära ning pidas vastu.

Olgu öeldud - Kiisu ootas meid Rolandi voodi vahel, avastasime ta pühapäevase koristamise käigus. Huhh.

Pildid ka.