Astra astus abiellu (vist...)?!

Tundub, et minu Astra jõudis abiellumisega minust eile ette. Sest miks muidu oli hommikul kaunis pulmavanik tema voolujoonelisel sinisel kerel. Teine võimalus, et ta sõidutas öösel ilma minu teadmata pulmalisi. Jutt käib minu sinisest Opelist, muide.
Temaga juhtub viimasel ajal üldse veidraid asju nagu G.C. Marquezi raamatutes, millest ühte ma äsja lugema asusin.
Nädalapäevad tagasi tulime koju ja leidsime, et päev läbi maja ees parkinud auto oli vahepeal avarii teinud. Tegelikkus oli pisut proosalisem, sest aknale jäetud kiri teatas, et naabri külaline oli Astrale kogemata otsa põrutanud. Lapsed olevat teele jooksnud. Aga kenad inimesed, kes endast märku andsid, kuna küljes on vaod sees ja lausa auk.
Kust pagan ilmus aga auto kapotile pulmapärg? Eile olid lähedal asuvas restoranis (vist) pulmad, sest saime õhtul nende ilutulestikust osa. Meie hilisõhtul väljas luusinud poiste seltskond (Tommi vennad ning nende kaks sõpra) väitis, et nemad ei tea midagi... Kaldun siiski arvama, et nad on lihtsalt head luiskajad, kuna vastasel juhul on muud variandid päris segased. Keegi pulmalistest võttis vaevaks pulma ajal (peale pulma) põigata erakate vahele ning ära realiseerida (peita) järelejäänud vaniku? Aga restorani ja minu auto vahel on palju muidki sõidukeid laokil. On see uuendatud pulmakomme, teisendatud pruudipärja viskamisest vallalistele neidudele, kus uues variandis tuuakse autovanik kellegi vanatüdruku auto külge? A kuidas nad minu auto juurde oskasid tulla? Kukkus taevast? Keegi vihjab midagi? Naabripoiss tegi nalja? Unustas selle sinna (võis unustada ka, nagu unustas õllepudeli oma aknalauale). Hommikul unisena aknast oma autot jõllitades ma tõesti ei osanudki otsustada, kas see on nali või nõme.
Nüüd riputasin selle tuppa üles, mis siis, et pole meie oma! Aga teie palun öelge - miks ja kuidas sattus see minu auto peale? Või et palju õnne Astrale (ei tea kui kobe peigmees on kah?)...

Kuningal külas

me tegelikult ei käinud, aga tema töökohta vaatasime küll - s.t mai viimastel päevadel jalutasime Stockholmis. Sõit oli Tommi esimene välisreis ja esimene Rootsis käik ka tema venna Martenile ning onulastele Johannale ja Arturile, kuna reisisime koos onu Ülari perega. Sõidu ainsaks miinuseks oli suurema venna Rolandi kojujäämine kooliasjade pärast, suureks plussiks aga see, et onunaine Triinu on Rootsis aastaid elanud ning seetõttu oli meile suurepäraseks giidiks. Olgu öeldud, et kui Ülarid lõpuks Pipi juurde läksid ja meie omapead sadamasse orienteeruma hakkasime, siis (peaaegu) täiesti rahumeelselt sõitsime bussiga täpselt sadamale vastassuunas ning oleks äärepealt laevast maha jäänud...
Mõned alla-aastased on pool maailma läbi sõitnud, aga Tommi polnud veel Viljandist kaugemal käinud. Tark raamat ütleb, et 6-12-kuused lapsed tunnevad end puhkusereisidel halvasti, sest tuginevad oma elus tuttavas ruumis olevatele märkidele, mis aitavad neil asju meeles hoida ja meelde tuletada. Kui kõik on uus, peavad nad otsast peale kõike enda jaoks selgeks mõtlema ning kogutud info seedimiseks pole piisavalt aega. Niisiis pakkisime kaasa Tommi vankri, tekid ja mänguasjad ning lootsime, et tal on oma asjadega uues ümbruses mugavam olla. Kõik lapsed olid aga hirmus tublid ja pidasid pikkadele jalutuskäikudele hästi vastu.
Kaks päeva läks imekiirelt, sest vaatamist oli palju. Käisime vanalinnas, kuningalossi ning raekoja ümber ja modernse kunsti muuseumis, kus Dali ja Picasso kõrval oli näiteks väljapanek tühjadest ketsupipudelitest :). Muidugi lasteraamatutegelaste muuseumis Junibackenis ning tivolis, kus Tommi katsus esimest korda õnne ja ise nöörist tõmmates võitis endale palli. Tivoli oli üldse äge, tegime Ülariga paar sõitu ameerika mägedel ja mingil koledal atraktsioonil veel - teised reisikaaslased olid nii memmekad, hahaaa!
Kokkuvõttes on Stockholm suurepärane - palju vaadata nii täiskasvanutele kui lastele ning lihtsalt aega surnuks lüüa pole samuti probleem, sest kohvikuid ja parke on palju, võib laevaga seilata ja ostlemiseks on miljon kohta. Meil oli hotelli poolt Stockholmi turistikaart, millega sai enamus kohtadesse tasuta ja transpordivahenditega tasuta sõita. Scandic hotell sadama lähedal oli igatepidi hea valik.
Kiidame Stockholmi ja soovitame soojalt - lähedal, aga huvitav ja turvaline ning ikka kuidagi kuninglik!

Salaplaanid said teoks,

ja Tommi magab juba teist päeva löunaund Stockholmis. Ilm on super! Aga köigest varsti pikemalt. Hej!

Mis minuga juhtus...

...ja millal?
Sest märkamatult on akna alla istutatud roos ja lilleampel ripub ukse ees. Tean küll, kuidas need sinna said - ise tahtsin. Uurin jalutades, mis teistel aias kasvab ja käisin Luige laadal.
Leian end huviga Ikea kataloogi lehitsemas.
Õhtuti olen hakanud teed jooma.
Küsisin onutütrelt ühte toiduretsepti (s.t mõtlen toidutegemise peale).
Kogun Rimi kleepse ja vaatan Vapraid ja Ilusaid...
Ja Nii Edasi.
Näpistan ennast ja mõtlen, mis need märgid näitavad, mida tähendavad? Väikekodanlik, keskklassik, kodukana, perenaine või lihtsalt naine, mitte-enam-noor või äkki juba keskealine, pereinimene hoopis või kõik kokku...
Tegelikult. Kuidagi teistmoodi ja tore isegi.

Üheksas elukuu e. uutmoodi elu algus

Kuuendal mail sai Tommi 8-kuuseks. Nädalake enne 8-kuuseks saamist käisime kaalumas-mõõtmas ning Tommi on 72cm ning 9340g. Tähtsat päeva sai pereringis peetud nagu ikka, Tommi ise tähistas oma uue elukuu algust uute oskustega - tiris ennast esimest korda päris püsti ning hakkas istuma. Istumiskatseid tegi ta juba aprilli lõpus, aga siis ei osanud hästi veel kõhuli tagasi keerata. Püsti tõmbas Tommi ennast voodis, haaras äärest kinni ning siis algul põlvitas ja lõpuks sai päris jalgadele seisma! Nüüd ta harjutab oma uusi oskusi hoolega ning tahab end püsti tirida igas võimalikus kohas, kus aga saab - peeglilaua küljes kõikuda on eriti äge, sest sealt vaatab üks samasugune tilluke tegelane vastu! Tommi patsutab peeglit, kilkab ja räägib peeglipoisiga juttu. Paraku on seismisega veel see mure, et Tommi unustab vahetevahel kinnihoidmise ära ning ka istudes võib vahel külili või selili vajuda... Ehk et elu on nüüdsest hoopis teistmoodi - rõõmsam ja kurvem korraga. Rõõmsam, sest Tommi ise on nii lahe ja õnnelik, kui ta hoogsalt ühest toast teise käputab ja asjade küljes kõigub, kurvem, sest kukkumisi on rohkem ja nuttu seega ka. Tõstsime diivanilaua toa keskelt ära ja ehitasime barrikaadi telekalaua ette. Tommi ronib voodi alla, tirib toole laua alt välja, võitleb vaibaga ja avastab peale elutoa ka teisi ruume. Vahest ise vaatab selja taha ja siis kihutab naeru kihistades eest ära. Tema põhilised tegevused on närimine, vehkimine ja kolkimine :)
Peale suurema liikumisoskuse ja -julguse on muidki muutusi, näiteks söögi osas. Maikuu alguses sõi Tommi esimest korda liha ning nüüdsest sööb iga päev ka teist toidukorda lisatoitu - putru ja puuviljapüreed. Alles see oli, kui Tommi kasvas esimesi kuid kõhubeebina ning ma ei suutnud nädalate kaupa muud süüa kui Põnni õunapüreed. Nüüd sööb seda Tommi.
Maikuus toimub igaaastane sünnipäevade trall, sest tundub, et enamus inimesi on sel ajal sündinud. Tommil on olnud väga huvitav ja natuke väsitav periood - ega siis ühtegi pidu vahele ei saa jätta... Sõber Saskia sai kolmeseks ja Tommi nägi esimest korda Lottet ning kiikus võrkkiiges. Onu Ülar pidas oma pidu õuemajas, kus oli alguses külmavõitu, aga pärast sai Tommi lambanahal istudes mõnusalt mängida ja vaadata. Sugulast Jussi käisime õnnitlemas McDonaldsis, tädi Maid tema kodus ning siis käisime Viljandis ühel juubelil ja ühel sünnipäeval ka. Ega sellega asi kaugeltki ei lõpe... Tore on vaadata, kuidas laps rõõmustab, kui lõpuks koju saab ja oma harjunud ümbrust näeb!
Aga peale pidustuste-bakhanaalide oli maikuu alguses ka Emadepäev. Olgu öeldud, et mitte esimene, sest juba eelmisel aastal, kui Tommit veel polnud, rõõmustasid ta suuremad vennad mind lilledega. Sel korral jalutasime Luige laadal ning lõunatasime suurema pere ringis Laulasmaa Spa restoranis. Ema Ebe sai hommikul mitut värvi lilli, Marteni tehtud nahast vaasi koos paberist tulpidega (tõeline kunstiteos) ja südamekujulise tordi :) ning imetles Tommi tegemisi. Kes oleks võinud arvata, et näha oma lapse esimesi katseid keerata, istuda või püsti seista on selline elamus! Üks sõber, kelle poeg on Tommist mõned kuud vanem, kurtis ajal, kui ma veel rase olin, et ta on hirmus väsinud, sest beebi ei maga üldse, gaasivalud jne. Aga siis lohutas mind ja ütles, et tead, väsimusest ja muudest hädadest päästab tõeline ahviarmastus oma lapse vastu. See aitab kõigest üle saada. Vaatad teki alt välja piiluvaid tillukesi varbaid ja oled rõõmus. Oled ema.

Kevadised käigud

Soojade ilmade saabumisega sai nurka visatud Tommi talvevanker, pealegi ei mahu ta enam ammu sinna sisse ära. Nüüd on ratastel uhke käru, kust Tommi toredasti välja vaatab. Kodu ümber on näha ja kuulda palju, linnulaulule lisaks kostab igast õuest vurinat, põrinat, kopsimist, toksimist, kisa-kära ning muid ilusate ilmade hääli. Välja on aetud kõikvõimalikud muruniidukid, saed, lapsed, rattad ja rollerid, mida Tommi uudistab, kuni silm lõpuks kinni vajub. Ilusad on naabrite aiad küll, kellel rohkem, kellel vähem lilli, puid ja põõsaid. Tommi aias kasvab praegu peale muru põhiliselt eimidagi, sest eelmisel suvel oli majas sees palju tegemist, aias künda ja külvata ei olnud aega.
Aga kevadel on mujalegi jõutud. Ühel nädalavahetusel käisime Kadriorus jalutamas. Presidendist, Katariina lossist ja tiigist oli Tommil "suht suva" (tsiteerides vendi), tema magas nagu nott ega tea, et paar tundi lossi ümbruses jalutas ja pärast kohvikus istus...
1. mail toimus Viljandis järvejooks, kust võtsid osa nii Tommi mõlemad vennad, onupojad Joosep ja Kaupo, onu Tarmo ja onu Tõnu ning onu(de)naised. Issi sportlik perekond on loodetavasti Tommile tulevikus suureks eeskujuks! Kõigil läks võistlus korda, vennad näitasid oma osavõtumedaleid Tommile ka ning Rolandil läks oma vanusegrupis nii hästi, et ta sai lisaks ka diplomi - väga uhke! Pärast istus Tommi suguvõsaga lõkke ääres ja vaatas, kuidas vanaisa liha küpsetab.
Tallinnas tagasi käis Tommi esimest korda diskol. Tegemist oli onunaise Triinu sünnipäevaga, mis toimus Park hotellis. Tommi tegi tutvust 90. aastate hittidega, kuulas Koit Toomet ning tantsis natuke. Kõva tümps ja plaksutamine Tommile eriti ei meeldinud, lõpuks läks aeg hiliseks, tuju polnud enam kõige parem ja tuli koju minna.
Maikuu tõotab tulla kiire, sest mitmel meie inimesel on sünnipäev - näiteks kasvõi onu Ülaril või venna Martenil. Ning mõned kevadised salaplaanid on varuks, aga sellest veel rääkida ei saa!!

Kus on beebi?!

Beebisid võib diivaninurgale, põrandale ja voodile jätta. Tommit enam mitte - tema saab edasi roomates ja nüüd ka edukalt käpuli. Beebid ei oska madalal riiulil olevaid asju haarata ja video esipaneeli lahti teha, aga Tommi oskab. Tema eest on peidetud kõik juhtmed ja muu kraam, mida katsuda ei tohi.
Beebid eriti kartuli-kõrvitsapüreed ei söö, aga Tom sööb. Ta sööb korralikult laua ääres ja oma toolis nagu oleks suur poiss. Ja ütles "päh" tänase püree kohta (oli ka üsna päh, sest oli külmaks läinud)!
Väikesed titad ei tea, et magamistoa lambi nimi on Lamp, aga Tommi teab. Kui küsida, kus lamp on, siis ta vaatab üles lambi poole. Kahju, et lambil hinge sees pole, sest siis ta näeks, kui õrnalt Tommi teda vaatab ja kui innukalt ta temaga räägib...
Pisititad ei saa aru, et fotoaparaadist tuleb välk välja, mis silmi kissitama paneb. Tommil on see meeles ja ta kissitab fotokat nähes juba ette ära, kui veel nupule pole vajutatudki.
Tita Tommi ei ole enam mingi tita ja sügisest on märkamatult kevad saanud!

Ta liigub siiski!

Liigub tegelikult juba mõnda aega, aga põhiliselt tagurpidi ja keereldes (uskumatu, kui kaugele niimoodi jõuab!). Päris roomamine pole siiani õnnestunud, aga mitu nädalat ajab väike Tom ennast hoopis põlvedele ja kõigub käpuli edasi-tagasi, vahepeal tõstab põlved ka maast lahti. Nüüd aga on märgata sihipärast roomamist s.t siis, kui midagi huvitavat silmapiiril paistab - olgu siis esiku kolemust vaip, toolijalg või pikendusjuhe. Siis saab edaspidi ka rühkida. Me pole Tommit palju põrandale pannud (talvel oli seal liiga külm) ja võibolla seetõttu on liikuma hakkamine aega võtnud. Varsti saab kindlasti ka käputamise nipi kätte - hoidke alt, küünlajalad riiulil, CD-kastid teleka all ja oikuipaljuasju veel!!!!

Seitsmenda elukuu uued "esimesed"

Kuuendal aprillil sai Tommi seitsmekuuseks. Seitsmendal elukuul muutus Tommi maailm jälle natuke avaramaks ja sinna sisse mahtus ka mitu päris uut "esimest".

Näiteks käis Tommi esimest korda bowlingusaalis. Kõva müra ei seganud, sest laes vilkusid igasugu värvilised tuled, mida oli tore vaadata. Bowlingu üritus toimus koos trobikonna poistega, kelle koolivaheaeg vajas sisustamist. Tommi vennad ja sugulased Hendrik, Heiki, Günther ja Georg ning nende vanemad said kõik kätt proovida.



Esimest korda pidas Tommi kevadpühi - käis Viljandis vanavanemate juures mune värvimas ja koksis neid pärast onu Ülari juures õhtusöögil :)





Seitsmendasse elukuusse jääb ka esimene suurem kukkumine ja muhk otsaesisel, õnneks oli ehmatus suurem kui häda tegelikult...

Seitsmekuuseks saamist tähistas Tommi nagu tavaliselt koos oma pere, vanavanemate ja onu perega, aga seekord oli nendele lisaks ka mitmeid teisi külalisi ja lapsi sai kokku päris palju - Tommi, Marten, Johanna, Artur, Saskia, Aksel ja Samuel. Tommi veel teistega mängida ei osanud, aga temale tegi palju nalja mängukonn, keda tädi Mai mööda lauda hüpitas. Tommi naeris kõva häälega, sest üks karglev konn on ikka päris lahe tegelane küll! Issi oli meisterdanud supervõileivad, mille tegemisega keegi teine enam nii ilusti hakkama ei saanud.
Õhtul käis Tommi esimest korda sullamulla suures vannis. Viimasel ajal on ta otsustanud, et vannivesi tuleb kinni püüda ning seega lendab vett üle terve vannitoa. Ei häiri silma plärtsatav vesi ega midagi muud, saaks ainult kätte...

Kolm pruunisilmset poissi

Tommil on kaks vanemat venda - Roland ja Marten. Poisid on Tommist tükkjagu pikemad ja heledate juustega, aga oma isa tumepruunide silmadega on kõik kolm. Martenil on ümarad põsed ja ühes põses lohk nagu Tommil ja neid on seetõttu päris sarnasteks peetud :)
Kui väike Tom natukene suuremaks kasvab, siis õpetavad vennad teda jalkat mängima ja suusatama ning koos saavad nad muudki ägedat ette võtta. Nii Roland kui Marten käivad suusatrennis ning neid huvitavad igasugu arvuti- ja telekamängud, filmid ja igat sorti täiskasvanutele mittearusaadavad elektroonilised vidinad... Sellest hoolimata on neil aega ja viitsimist ka Tommiga titemänge mängida ja tema järele vaadata. Tommi ei oska ju veel suurte poiste asjadega midagi peale hakata, temale pakub suurt huvi hoopis telekapult. Tommile meeldib hirmsasti vendadega jutustada, ta püüab kõva häälega naerda ja kilgata - ta saab aru, et need sooja silmavaatega poisid on tema oma vennad!!

Kumb siis tuli - kevad vöi talv??

"Näete nüüd", mõtles isand Talv, "kui tahan, siis tulen, kui ei taha, ei tule!". Talv oli viimastel kuudel natuke depressiivne olnud ja ainult mõned korrad end ilmutanud. "Ega ma ei viitsi ka selliste juures olla, kes muudkui seda Kevade-tshikki ja Suve-mutti ootavad... Luurasin ja piilusin küll vahetevahel, aga kõik ootavad ainult lund, külma ei taha keegi. Õnneks on Sügis samasugune luuser, teda ei taha ka keegi näha... Mis sest, et Kevadel ametlik aeg algas - tulen ka kohale!!! Vaadake, kui ilus ma olen!! Katan kõik kinni, ehk siis tohmanid näevad aknast ja saavad aru, et küll alles see Talv on äge kuju! Kena pealegi, karge ja valge ja. Tahtsid ju suusatada ja kelgutada ja oma maratone korraldada - palun!! Äkki ma ei lähegi enam ära?! Niikuinii on minul kõige pikem aeg. Ah, mul polnud tuju sel aastal eriti esineda. A nüüd teen kõik tasa. Juhhuuuuuuuuuuuuuu!!!!!!!!!!!!"

Jätk jäätiseauto loole

Ühel kenal päeval "jalutasid" tita Tommi ja tita Henri õues koos emadega. Vastu kõndis naisterahvas koos umbes paariaastase lapsega. Henri ema ütles, et tema tuttav ja pobises veel midagi, millest Tommi ema eriti oma paksu mütsi ja kapuutsi tõttu aru ei saanud. Pobinast ja kahtlasest kehakeelest sai ta aga kohe aru hetkel, kui naisterahvas nendeni jõudis ja Henri kärusse rõõmsalt kiljus: "No kas sinu laps ikka veel ei maga kui keegi kõva häälega räägib???!!!!!!" (Igati positiivne ja aktiivne inimene tundus). Henri pidas seekord katsumusele vastu, Tommi aga ehmatas üles ja magama ta enam ei jäänudki. Sõitis hoopis kisaga tuppa. Tavaline 1,5-2 tunnine uni kahanes pooletunniseks.
Minu jaoks täielik "ei kommentaari". Ilmselgelt võib olla totter, et mõned emad pole osanud või tahtnud kasvatada oma lapsi nii, et need ka diskosaalis ja ehitusplatsil magada saaksid, aga kas see nüüd nii lõbus on... Ehk kommenteerivad teised, loodetavasti diskuteerimata vanal heal "laps peab varakult elu ja ümbritsevaga harjuma" teemal. Harjutame hea meelega edaspidi - siis, kui juba saab seletada, et "näed, ka selliseid rõõmsalt hoolimatuid inimesesi on olemas". Praegu ei huvita elu ja inimesed negatiivse külje pealt seda kuuekuust küll üldse! Uni huvitab. Hea uni.

P.S Meie roheline ufo (nii külili küll enamasti ei sõida) e. väike reklaam Stokke kärudele ja varjatud reklaam Sony Ericssonile, mis lubab pilti teha ja blogitada ka siis, kui paha arvuti ei ole nõus pilte fotokast enda sisse tirima...

Ootan suve!

Ausalt, paneks juba jala merevette ja pöörax näo päikese poole. Möödunud suvel olin suure köhuga, sel aastal saan suveröömu jagada pisikese inimesega, kelle jaoks köik
on uus ja huvitav. See suvi tuleb eriline!
Päikest!

Pisi-Tommi

Leidsin telefonist Tommi pildi, kuupäevaks 21. september 2007a. Oli alles imetilluke põnn ja tudis toredasti teki sees!

Tagasi?

Käisin Tommiga massazis ja tahtsin pilti teha - talle nii meeldib seal! Fotokat kaasas ei olnud, proovisin mobiiliga. ja siis märkasin esmakordselt, et telefon pakub mulle võimalust saata pilt blogisse. Proovisin järgi ja mis selgus - pilt tuli (peaaegu) otse bloggeri blogisse! Mitte, et ma kavatseks pidevalt telefonist blogida... aga ikkagi lahe. Peaks tagasi kolima või mis? Ja pealegi ei saa multiply`sse mitte-multiply-kasutajad kommentaare saata. kommentaare aga tahaks saada. katsetan natuke veel.

Tommi esimesed kuus kuud

Alles see oli kui ühel päikeselisel sügispäeval Tommi sündis :)
Andis enne lõunat kell 11.30 märku, et hakkab tulema - ja näitas ennast emmele-issile esimest korda sama päeva õhtupoolikul kell 18.35! Sündides oli 3560g, 51cm ja paksude tumemustade juuste ning siniste silmadega (nüüd juba aga hoopis pruunisilmne) poiss. Ja nime veel polnud.
Esimese elukuu lõpul pidi Tommi 10 päeva lastehaiglas veetma, sest paha bakter oli ta organismis põletiku tekitanud. Haigus tegi palju muret, aga Tommi pidas vapralt vastu ja võitles ennast terveks. Haiglast tulles sai Tommi endale nime ja sünnitunnistuse.
Sellest ajast peale on Tommi tublisti kasvanud ja kosunud ning peale pisikese nohu, gaasivalude ja hambahäda pole muud hullu talle muret teinud.
Tommi on kuue kuu jooksul juba natukene käinud ja näinud. Mitmeid kordi Viljandis vanavanemate ja vendade juures, paljudel sünnipäevadel ja tähtpäevadel, juubelil Glehni lossis ja kontserdil Kadrioru lossis, mõned korrad restoranis, korra spas ja muidugi sõpradel-sugulastel külas. Tal on olnud juba esimesed jõulud, aastavahetus ja sõbrapäev.
Seitsmendaks elukuuks on Tommil välja kujunenud ka peaaegu kindel elurütm. Tommi tõuseb hommikuti 9-10 paiku ja magab uuesti 12-1 paiku, tavaliselt õues. Ühe uinaku teeb ta päeva jooksul kindlasti veel, tavaliselt kaks. Ööune aeg hakkab 11-12 paiku õhtul. Tommi sööb peaaegu iga 2 tunni möödudes ning hakkas alles kuuekuuselt esimest korda peale rinnapiima ka muud toitu proovima.
Tommi veel ei rooma, aga oskab ennast kõhuli keerata ja käte peale püsti ajada.
Kuuekuune Tommi kaalub 8800g ja on 70cm.

Tommi sai kuue kuuseks!

Tilluke Tommi ei ole sugugi enam nii tilluke! 6. märtsil sai Tommi kuuekuuseks ning kaalub 8800g ja on 70cm pikkune.
Päeval tähistas Tommi oma tähtsat päeva sellega, et sõi esimest korda lisatoitu - paar lusikatäit kõrvitsamehu. Siiani on Tommi olnud ainult rinnapiimalaps. Mehu maitses päris hästi ja Tommi oskas ilusti lusika pealt süüa, kuna on pidanud ennegi niimoodi rohtu ja vitamiine võtma.
Õhtul tulid külalised - vanaisa, vanaema ja onu Ülar perega. Pakuti leivatorti ja kirsitorti ning vanaisa tõi pizzat ka. Tommi sai kingituseks toredad traksidega teksad ja kausi, millest kohe sööma saab hakata. Johanna oli joonistanud vahva sigrimigri pildi. Väike Artur magas enamuse peost turvahällis ja ärkas alles kojumineku ajaks üles. Mõned külalised nagu näiteks onutütar Johanna ja onu ise leidsid, et Tommi mängukaar on päris mõnus koht...
Tommist on saanud väike muhe kuju - rõõmsameelne, uudishimulik ja natuke kannatamatu jõmm. Palju õnne, kallis poja!