Hiiumaal

Suvine Hiiumaal käik on Toomase ja tema sõprade igaaastane traditsioon juba aastaid. Suuremad poisid ootavad seda sündmust väga, nemad ei pelga ei vihma ega sääski ning müttavad päevad läbi sõpradega metsas ja hulbivad meres.
Eelmisel aastal tundus Tommi liiga tilluke, et temaga telkida ja ausalt öelda sai ka sel korral tükk aega kaalutud, kas ikka minna, kuid ilm sobis ning sõpru-sugulasi oli palju kokku tulemas, nii et lõpuks panime siiski asjad kokku ning kimasime kaheks päevaks Kalestesse.
Suvitasime suure lõbusa seltskonnaga otse mere ääres metsas. Mängiti võrku, päevitati, ujuti, tehti lõket, grilliti, lauldi, käidi kalal ning Kõpus kohvitamas ja viimasel päeval sõideti natuke Hiiumaal ringi.
Tommi mängukaaslaseks oli temaga ühevanune Miia, "tita Miia" nagu Tommi ütleb. Lapsed mängisid põhiliselt rannas, vesi ei olnud just kõige soojem, aga natuke sulistada sai ikka ka. Tommi tatsas palju ringi ega tahtnud eriti paigal püsida. Kuna käru kaasa ei mahtunud ja telki ei olnud ta nõus päeval minema, siis sõitsime ta autos magama. Öine telgis magamine õnnestus üle ootuste hästi, aga vast olid ka päevased elamused ja värske õhk suureks abiks.
Koju tagasi jõudes oli Tommi väga rõõmus ja kallistas tükk aega oma Sipsikut. Tultatulta (e. meri) ning tita Miia on siiani meeles :).